„Eriti niinimetatud lõuna meedia, eelkõige Helsingin Sanomate ja Yle eelarvamused Põlissoomlaste ja nende esindatava konservatiivse poliitika suhtes üldisemalt on nii käegakatsutavalt tõelised, et neid ei saa mõistuslikult eitada,“ kirjutab Hamilo Helsingin Sanomate vahendusel.

Raporti järgi muutus umbes 2008. aastal Põlissoomlaste üle irvitamine meedias vihaseks võitluseks Põlissoomlaste vastu. Teiselt poolt möönab Hamilo, et meedia ei ole Põlissoomlaste vastu salaliidus.

Raporti järgi mõjutavad ajakirjanike oma ühiskondlikud veendumused uudiste kajastamist. Hamilo ütles reedel, et tema veendumused tugevnesid raporti kirjutamise käigus.

„Nad usuvad päriselt, et persu'd (Põlissoomlased soome kõnekeeles – toim.) on rassistid. Nad elavad päriselt selles mullis,“ kirjutab Hamilo.

Hamilo leiab siiski, et punarohelisse mulli on tekkinud pragu.

„Meedia on hakanud enesekriitiliselt teadvustama, et tal on Põlissoomlastega suhtumisprobleem. Valimistejärgne arutelu mulli üle oli selle tõestus,“ ütleb Hamilo.

Hamilo arvates on Põlissoomlaste suurim kommunikatsioonialane nõrkus isiklike kontaktide vähesus ajakirjanikega.

„Punarohelises mullis elavatel ajakirjanikel on kerge säilitada oma eelarvamusi Põlissoomlaste suhtes, kui neil ei ole argiseid kohtumisi Põlissoomlaste parteitegelaste ega õieti ka Põlissoomlaste valijatega. Diplomaatia punarohelises mullis elajate suunas aitaks meedia megafonimõju ennetada,“ kirjutab Hamilo.