LOE, kuidas Delfi lugejad oma prügi sorteerivad!
"Ikka sorteerin ja nii juba aastaid. On saanud harjumuseks, et biojäätmed, paber ja olmeprügi saavad eraldatud. Nii teevad kõik meie kortermaja elanikud. Klaasi jaoks meil eraldi konteinerit pole, aga kui olen kuhugi minemas, võtan kotid peale ja viin kogumispunkti. Ja kohe kindlasti ei visata kõiki neid jäätmeid ühte prügiautosse, erinevad autod käivad ikka."
"Varem isegi sorteerisin, aga siis kui nägin, et kõik viiakse minema ikka ühe ja sama autoga ehk siis aetakse segamini, ei näinud enam mõtet pudelite ja paberite pärast mööda küla ringi sõita. Aja ja kütuse raiskamine."
"Minu prügi sorteerib prügisorteerimisliin. Kunagi tutvustati seda mulle telekast ja mulle see meeldis. See asub Suur-Sõjamäe tänaval. Mul on üks prügikast ja sinna läheb kõik, välja arvatud patareid, säästulambid, ohtlik keemia ja pudelid, mille eest saab raha tagasi."
"Elan hetkel kortermajas ning ei mäleta aega, mil oleksin tavalise paberi ja papi prügikasti visanud. Paberi sorteerin alati välja. Biojäätmetega olen olnud tunduvalt laisem ning need rändavad pigem harva õigesse prügikasti. Mõne kuu möödudes peaksin asuma elama oma uude koju ja seal olen küll plaaninud ka biojäätmed eraldi sorteerida ning selleks aeda kompostikasti osta. Mõni kuu tagasi hakkasin ka pakendeid eraldi koguma, et need nendesse suurtesse kollastesse tünnidesse viia. Klaasi viin ka alati sinisesse tünni, kuna pean eriti oluliseks, et materjal, mida saab lihtsalt millekski muuks kasutada, jõuaks taas ringlusesse ja ei kahjustaks loodust. Seega püüan ikka prügi sorteerida, aga arenguruumi veel jääb. Pean tunnistama, et raha nimel ma seda küll ei tee – et selle arvelt nüüd säästan raha. Ma lihtsalt tahan, et meie loodus säiliks võimalikult kaua ja sellest tulenevalt püüan ka vähem tarbida."
"Sorteerin juba mitu aastat. Bioloogilise kraami viin kompostihunnikusse – sealt saavad varesed ja rotid oma osa. Söödava ülejäägi saab koer. Kilepakendid, klaasi ja paberi-papi viin vastavatesse konteineritesse. Muu sodi läheb oma aia konteinerisse."
"Olen juba aastaid sorteerinud: vanapaber, pakendid, biojäätmed, klaas. Muud prügi enam peaaegu ei tekigi, väikse kilekoti segasodi saab ehk kuu ajaga täis, enamik siiski pakendid. Maja juures on kõik konteinerid olemas ja ei näe probleemi eraldi panemisel. Ma ei tea, kas erinevatel konteineritel on ka odavam tühjendamine, aga pakend vist oli isegi tasuta. Prügiarved on paari euro tuuri kuus. Tundub, et ühistus siiski kõik ei sordi ja kõige suurem konteiner on ikkagi segaprügile, mis ka kõige rutem täis saab. Miks mitte sorteerida, kui paljusid asju saab ümber töödelda ja uuesti kasutusse võtta ja meie enda elukeskkonda puhtana hoida? Eks see vast sõltub rohkem ühistust. Mina ei nurise – meil on see asi kogu aeg hästi korraldet olnud ja olen harjunud."
"Pole kunagi sorteerinud ja ei kavatse ka kunagi hakata!"
"Ükskord nägin, kuidas tühjendati seda suurt konteinerit, kus on klaasi ja muu jaoks eraldi augud. Seest oli kõik üks suur konteiner ja kogu prügi läks ühe auto peale kokku. Milleks selline lollitamine? Rohkem enam õnge ei lähe. Kingakarbid ja muu papi olen maja juurde eraldi prügikasti viinud. Muu läheb kõik kokku ja ma ei kavatse ka tulevikus seda sorteerima hakata. Kui nõuded ja tasu üle mõistuse suureks lähevad, küll siis leiab ka teisi võimalusi, kuidas prügist lahti saada."
"Oli ühistul kaks konteinerit. Firma tegi kolm korda trahvi sorteerimise pärast – et valed jäätmed – miski väike ehituspraht. Nüüd on üks konteiner ja sinna läheb kõik sisse. Ühistu hoiab nüüd ühe konteineri rendi pealt raha kokku. Naabermajadel on ka ainult üks konteiner. Paberi jaoks on linna KOV-konteiner."
"Paber, papp ja muu põlev kraam läheb ahju, kartulikoored ja muu taimne kompostihunnikusse, ülejäänu prügikasti."
"Sorteerin küll. Pakendid lähevad valla konteinerisse, muu olmeprügi sugulaste juurde prügikasti. Nemad on kohustusliku veoga liitunud, meie ei ole. Söödav ja komposteeruv kraam läheb loomadele või kompostiks."
"Ei sorteeri. Esiteks on erinevat liiki konteineritega kommunaaljaam pooleteise kilomeetri kaugusel. Autot mul pole ja käe otsas tassima ka ei hakka. Teiseks valavad prügivedajad niikuinii kogu sorteeritud prügi kokku."
"Täiesti mõttetu nõue. Sorteerida ju võid, aga selle sorteeritud prügi äraandmiseks pead mööda linna konteinereid taga otsima, ja kui mõne leiadki, siis pole seda nii ammu tühjendatud, et see ajab sõna otseses mõttes üle."
"Need pakendid, mis on puhtad või mille pesemiseks ei pea eriti vett kulutama, viin poodi minnes konteinerisse. Ei ole eriline vaev. Ajalehed ja muu pahn, mis postkastist tuleb, panen ahju kõrvale kasti. Kui see täis saab, viin ka konteinerisse. Sellepärast ekstra linna ei sõida – kõik saab ära viia, kui poes käin. Sorteeriks hea meelega ka toidujäätmeid, aga meie linnas on vastavad konteinerid ainult kortermajade ees, nii et need lähevad olmeprügisse. Kui saaks toidujäätmeid ka eraldi panna, siis seda nn olmeprügi eriti ei tekikski, aga kui peaks hakkama pakendijäätmeid eraldi sorteerima, siis seda küll ei kujutaks ette, kuhu need prügikastid toppida."
"Üldse ei sorteeri. Kohalik omavalitsus pole sellest lihtsalt huvitatud. Pole meil ei klaasi ega ka paberi eraldi panemise kohta – üks prügkonteiner ning kõik läheb sinna."
"Sorteerin. Pandipakend, paber, biojäätmed, enam-vähem puhas klaas-, metall- ja plastpakend ning segajäätmed. Eelduseks on muidugi konteinerite suhteline lähedus."
"Ei sorteeri ja ei hakkagi sorteerima."
