„Me ei nimeta seda spioonisatelliidiks, vaid riigikaitsesatelliidiks,“ ütles Rootsi kaitseväe materjalivalitsuse projektijuht Eva Bernhardsdotter Rootsi televisioonile (SVT). „See on näidis, et uurida, kas me suudame sellist tüüpi satelliite ehitada.“
Satelliit hakkab kaaluma umbes kümme kilogrammi. Enamik luuresatelliite võib kaaluda mitu tonni.
„Me võime sellise satelliidi kokku panna umbes viie päevaga, kui on kiire,“ ütles ÅAC Microteci tehniline juht Emil Vinterhav.
Rootsi saadab satelliidi orbiidile koostöös USA õhujõududega Ameerika raketiga. Satelliit ei hakka töötama fotosatelliidina, vaid hakkab kuulama raadiosignaale.
Rootsi kaitseväe uurimisinstituut (FRA) uurib kas on võimalik kinni püüda huvitavaid signaale.
Rootsi kaitsevägi uurib ka, kas oleks võimalik lasta Rootsi rakette välja riigi põhjaosast Kiruna lähedalt. See muudaks Rootsi rakettide väljalaskmise osas sõltumatuks. Sellega võiks aga algust teha alles kümne aasta pärast.
„Pole mingit otsust enamate luuresatelliitide ehitamiseks, kõik sõltub sellest, mida me praegusest satelliidist kätte saame,“ ütles Eva Bernhardsdotter.
