Ostsin üle hulga aja omale tuttavaid kooke, täpsemalt glasuuritud kringleid. Välimus on sama, nimi on sama, glasuur on sama, kuid sisu midagi muud. Õigemini seda sisu nagu eriti enam polegi. Hammustad ja rüüpad midagi peale ja kadunud ta ongi. Mäluda enam vaja ei olegi. Koogi koostis on lihtsalt niivõrd õhuline, et ta lihtsalt kaob suust.

Sama asi on saiadega. Harjumusest ostad ühe saia ja arvad, et seda jagub tükiks ajaks, aga tegelikult kulub see palju kiiremini. Miks? Sest enamik saiast on õhk! Saiaviilule ei saa isegi võid määrida, sest see protseduur lihtsalt hävitab saiaviilu! Või kui pigistad saiaviilu pihku kokku, siis jääb ainult väike kuulike alles. Nii mahub terve sai pihku ära! No andke andeks, kuid mida see tähendab?

Muidugi võib aru saada, et tootjad on läinud nutikamaks ja leiutanud protsesse, kuidas ühe saia tainast teha mitu saia. See on muidugi tulusam, kuid kas seda saab enam saiaks nimetada? Koogid on samasugused. Varasem üks kook on võrdne tänapäeva mitme koogiga. Vastutulek kaalujälgijatele või mis?

Mis selle jutu mõte on? Lihtsalt tänapäeval pole asjad enam need, mis nad kunagi olid. On see nüüd ahnus, kokkuhoid või suisa pettus – eks mõtle ise.