Üks erimeelsusi tekitav koht on kooseluseadus. Krištafovitš toetab nimelt samasooliste õigust abielluda ning kaebajate sõnutsi on mees end väljendunud ebatsensuurselt nende suhtes, kelle jaoks vaba armastus püha ei ole. Vabaerakonna programmis on leitud kooseluseaduse teemal kompromisslahendus.

"Jevgeni Krištafovitši vaated kooselule on sooneutraalsed, samal ajal kui erakonna programmis rõhutatakse vajadust erinevaid suhteid eraldi käsitleda ning jätta mehele ja naisele alati eristaatus," märgitakse aukohtu otsuses.

Teine etteheide on seotud 28. jaanuaril Vene saatkonna ees toimunud meeleavaldusega. Kaebajate sõnutsi kasutas Krištafovitš seal ebatsensuursete tunnustega loosungit ja politsei sekkus kui provokatiivsesse tegevusse.

Krištafovitš kandis tol meeleavaldusel Venemaa president Vladimir Putinit halvustavat plakatit, mille kohale saabunud politseinik käskis ära panna, kuid mida noormees keeldus sõnaõigusele viidates tegemast. Erakonna aukohtu hinnangul polnud avalik astumine Eesti politsei vastu põhjendatud ja pigem kahjustas see mehe ja seeläbi ka erakonna mainet.

Aukohus rõhutas oma seisukohavõtus, et Vabaerakond peab oluliseks mitte võimendada ühiskondlikke vastuolusid, vaid otsida lahendusi. See tähendab nende sõnul ka mitte võtta tüli üles seal, kus olukorda on võimalik lahendada konstruktiivselt.

Kokkuvõttes otsustas aukohus, et Krištafovitši käitumine oma kampaania läbiviimise ajal kahjustas erakonna mainet, see oli põhjendamatult provokatiivne ja võimendas ebavajalikus proportsioonis vastuolusid, kuid erakonnast väljaviskamise taotlust aukohus ei rahuldanud.

Siiski tehakse ettepanek ka juhatusele, et too samuti Krištafovitši käitumist valimiskampaania ajal arutaks ja sellele oma hinnangu annaks.

Krištafovitš: mind ei suuda parteikohus enam parandada

"Fakt on see, et vabaerakonna aukohus alustab minu suhtes menetlusi sama intensiivselt, nagu Venemaa uurimiskomitee kriminaalasju Aleksei Navalnõi suhtes," ütles Krištafovitš Delfile olukorda kommenteerides.

"Mina suhtun sellesse teatud irooniaga, sest ise usun, et poliitilisi ja ideoloogilisi lahkarvamusi erakonnas saab lahendada üksnes läbi avaliku debati, mitte läbi kaebuste partkomile," sõnas ta.

Krištafovitši sõnul tajub ta erinevate poliitiliste koolkondade vahelist konflikti ja tema sõnul oli sellise konflikti tekkimine ehk paratamatu, kuna Vabaerakonnaga on liitunud väga erineva poliitilise tausta ja väga erineva elukogemusega inimesed.

"Ja küsimus siin pole sugugi mitte minu isikus. Kas mulle tehakse näiteks noomitus Vladimir Putini solvamise eest, määratakse mentor kooseluseaduse toetamise eest või visatakse erakonnast välja nende kahe kuritegeliku episoodi eest koostoimes, pole absoluutselt tähtis," lausus Krištafovitš.

"Minusuguse vana ja veendunud antisovjetšikku kõrgem parteikohus nagunii ei suuda enam parandada. Tähtis on see, kuidas Eesti noorim parlamendierakond areneb edasi, ja kas tal on ka tulevikus õigus nimetada end VABAerakonnaks."