Lähedal olnud Kajsamoori meeskond suundus koheselt sündmuskohale, temaga liitus ka reisilaev Vesta, kellega koos abistati ümberläinud jahi seltskond turvaliselt veest välja. Ükski päästetutest arstiabi ei vajanud, teatas politsei Delfile.

Kui PPA merepäästeüksused sündmuspaika jõudsid, oli jahi ahter veel meetrijagu üle merepinna, kuid jaht oli liiga raske, et teda kohapeal olnud alustega pukseerida. Jaht uppus kell 19.55 ning vajus umbes 25 meetri sügavusele. Uppumiskoht märgistati poiga.

Mis põhjustel jaht ümber läks, ei ole veel täpselt teada. Tegemist oli Eesti lipu all sõitnud jahiga ning jahi edasise saatuse peab otsustama selle omanik.

Jahi suuruse kohtal hetkel info puudub.

Lisaks jahiseltskonnale vajas PPA abi ka üks väsinud purjelaudur. Laupäeval veidi enne kolme päeval teavitasid Tallinn SAR vabatahtlikud merepäästjad Merevalvekeskust, et Tallinna lahel Pirita sadama ja Vanasadama vahelisel alal on hädas surfar.

Samas piirkonnas patrullis olnud Tallinna kordoni merevalveteenistuse kaater Merelõvi meeskond võttis mehe, purje ja laua peale ning viis turvaliselt Piritale.

"Tegemist oli õnneliku juhtumiga, sest antud olukorras ei jäänud surfajal muud üle, kui lihtsalt oodata ja loota, et keegi teda märkab ja ta kaldale viib. Õnneks reageerisid mõlema juhtumi puhul nii vabatahtlikud kui ka PPA Tallinna kordoni meeskond kiiresti," ütles PPA merevalvekeskuse vanem Ivar Treffner.

Merele minnes tasub Treffneri sõnutsi lähedastele enda plaanidest teatada, võtta kaasa töökorras telefon ning kõik hädaolukorras vajaminevad vahendid.

Kindlasti ei tohiks merele minna päästevestita, mis peab seljas olema. Päästevesti mitte kandmist ei saa põhjendada hea ujumisoskusega, sest isegi parim ujuja ei suuda end tugevas lainetuses ja külmas vees piisavalt kaua vee peal hoida. Lisaks on tänapäevased päästevestid mugavad ega sega toimetamist.

Kaasas olevat telefoni tuleks töökindluse tagamiseks hoida veekindlas kotis ja enda läheduses. Siis on häda korral telefon abi kutsumiseks kohe olemas, kuid see soovitus kehtib siiski väiksemate veekogude puhul. Merele minnes on mõistlik kasutada mereside raadiojaama. Lisaks võiks ühes võtta signaaltule ja suitsusignaali.

Loomulikult tuleb merel seilates olla kaine. Pahatihti minnakse merele just lõbusõitu tegema ning siis tarbitakse ka alkoholi. Alkoholi mõjul võidakse olusid valesti hinnata ja võib juhtuda, et paadil ei jätku enam tagasisõiduks kütust.

Viimane, kuid selle sellest hoolimata väga oluline, on oma asukoha jälgimine. Kui navigeerimisvahendid puuduvad ja laevnikul pole täpset teavet oma asukohast, tuleks hädaabinumbril 112 helistades kirjeldada teekonda või kaldalt paistvaid objekte. Selle info abil oskavad päästjad paika panna esialgse oletatava asukoha ning otsingutele asuda.

Loomulikult on PPA-l ka väga hea koostöö päästjate, vabatahtlike ja teiste laevadega. See tähendab, et alati reageerib kõige lähemal asuv alus.

Möödunud aastal oli Search-And-Rescue ehk päästejuhtumeid kokku 257. Siia alla kuuluvad ka need juhtumid, kus keegi lasi välja punase raketi ning käidi abivajajaid otsimas, aga midagi ei ilmnenud.

"Paneme siinkohal kõigile südamele, et lihtsalt nalja pärast ja ilma põhjuseta punaseid signaalrakette lasta ei tohi. PPA ei saa jätta punastele rakettidele reageerimata, sest kunagi ei või teada, kas keegi on ka tegelikult hädas või on tegemist järjekordse mõtlematu teoga. Merele minnes tuleb alati veenduda, et alus on tehniliselt korras ja ilm on merekõlbulik," ütles PPA merevalvekeskuse vanem Ivar Treffner.