Riigikogus on loodud Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna liikmetest koosnev vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusrühm, mille eesmärkidest ajaloolased väga aru ei saa.

"Keegi seda ei oodanud, sest raske on aru saada, mis selle asja ajend võiks tegelikult olla. Et riigikogu, kas ta kutsub üles ajaloolasi, et nad hakkaksid uusi uurimistöid tegema," lausus ajaloolane ja Tartu ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp, vahendas ERRi uudisteportaal.

"Kõigepealt on selge, et on iga riigikogu liikme õigus ja vabadus luua rühmitusi, mis on talle meelepärased ja kui vaadata ajalukku, siis ei ole vabadussõjalaste toetusrühma loomine iseäralikum kui näiteks Kungla rahva või puruvanakeste toetusrühma loomine riigikogus," märkis ajaloolane ja Tallinna ülikooli õppejõud Marek Tamm.

"Seda ma küll julgen arvata, et osa ühiskonna silmis on vabadussõjalaste kuvand tegelikult halvem kui nad ise olid," leidis ajaloolane ja Tallinna ülikooli juhtivteadur Jaak Valge.

ERRi kajastus ajas Karilaiul harja punaseks. "Nagu manipulatiivses peavoolumeedias halvaks tavaks, ei vasta ka seekord pealkiri sõnuminupukeses sisalduvale," kirjutas ta Facebookis.

"Ajaloolase Jaak Valge kommentaaridest näiteks ei paista välja absoluutselt mingit "nörritatust". Vastupidi, hr Valge pigem ikka tervitab Vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusrühma moodustamist riigikogus. Ja minu meelest igati põhjendatud argumentidele viidates. Sest otse loomulikult on eesti "mälupoliitika" piinlikkus traditsioonis Eesti Vabadussõjalaste Liit Pätsi-Laidoneri riigipöördest alates demoniseeritud kõigi siinmail valitsenud/valitsevate režiimide poolt," kirjutas Karilaid.

"Ajaloolast Andres Kasekampi – kes ise on ajaloolasena vabadussõjalaste liikumist süvitsi uurides ise sellesama demoniseeriva "mälupoliitika" punutud ja propageeritud poliitilistele müütidele paljuski vastu astunud, häirib antud juhul aga just see, et EKRE ja Keskerakonna rahvuslikuma tiiva riigikogulaste initsiatiiv on motiveeritud "populistlikust päevapoliitikast" – mis on ju poliitiline "nörritatus" AK poolt, mitte ajalooteaduslik "nörritatus"," lisas Karilaid.

"Samadel "mälupoliitilistel" põhjustel on veelgi nörritunud Marek Tamm – aga tema nörritub juba sellestki, [kui] keegi eestlastest usub, et eestlased on rahvusena kunagi üleüldse olemas olnud. Nörritatus kõige eestlasliku üle on progressiivsete postmodernsete, "oikofoobsete" ("oikophobia" - kaasaegse inglise filosoofi Roger Scrutoni poolt elluäratet termin tähistamaks ollust, mis on vastandpooluseks antipatriootlikult "elitistlike" ideoloogiliste soolapuhujate poolt maniakaalselt üle-ekspluateeritud ja sõimusõnastatud "ksenofoobiale") intellektuaalide loomulik meeleseisund," teatas Karilaid.

"Marek Tamme ja Andrus Kasekampi poliitiline "nörritatus" iseenesest aga justnimelt tõestab, kui vajalik on, et sellele võimude erapoolikult antipatriootlikku "mälupoliitikat" riigikogus poliitiliselt tasakaalustada, taotleda erinevate poliitiliste mälurežiimide poolt demoniseeritud, tänini demoniseeritava patriootliku liikumise ja selle liikmete rehabiliteerimist," leidis Karilaid.

"Jah, ja otse loomulikult on selle toetusrühma loomisel otsene seos ka "päevapoliitikaga" - sest peavoolu "päevapoliitika" (tegelikult muidugi pikaajaline Brüsseli ideoloogidele ja praktikutele täielikult allutatud poliitika) on muutunud viimastel aastatel järjest agressiivsemalt vaenulikumaks eesti patriotismi suhtes. Muidugi tuleb rahvuslik ajalooline mälu vabastada Tamme-suguste oikofoobsete manipulaatorite meelevalla alt," kirjutas Karilaid.