Iirimaa soovis geireferendumil oma sõna öelda

Iirimaa otsustas eilsel referendumil, kas riik peaks lubama geidel ja lesbidel sarnaselt heterodega seaduslikult abielluda. Aktivistid loodavad, et suur osalusprotsent linnades ja noorte massiline hääletusest osavõtt tähendab jah-hääle võitu.

Valimisjaoskondade sulgemise eel eile kella 21 paiku oli Dublini maakonnas hääletamas käinud hinnanguliselt 65 ja Dublini linnas 53 protsenti iirlastest. Corki linnas ulatus osalusprotsent samuti üle 60 protsendi. Maapiirkondades referendumit aga nii oluliseks ei peetud ja hääletusprotsent oli oluliselt madalam.

Lõplik osalusprotsent kinnitatakse aga alles pärast kõigi häälte lugemist.

Kas iirlased otsustasid abieluvõrdsuse kasuks, pole samuti veel selge, sest häälte lugemist alustatakse alles Eesti aja järgi kell 11 ning tulemusi ei ole oodata enne hilist pärastlõunat.

Avaliku arvamuse küsitluste järgi hääletab kaks kolmandikku inimestest geiabielude lubamise poolt. Kui nii tõesti läheb, saab Iirimaast esimene riik maailmas, kes on otsustanud geiabielude seadustamise rahvahääletuse teel.

Lääne-Euroopa ühe konservatiivseima riigina nähtud Iirimaal on toetus samasooliste abieludele viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Seda märgatavalt pärast roomakatoliku kiriku mõjuvõimu kahanemist pärast vaimulike lastepilastusjuhtumite avalikuks tulekut 1990. aastatel.

Iirimaa on viimase kümnendi jooksul muutunud oluliselt liberaalsemaks, arvestades, et homoseksuaalsus legaliseeriti seal alles 1993. aastal ja kuni 1995. aasta referendumini polnud Iirimaal võimalik lahutada oma abielu (lahutused seadustati vaid 50,3% toetusega).