Töötu mees käib haigekassaga kohut

Töötu Võrumaa mees Johannes Toom käib haigekassaga kohut, nõudes, et riik arvaks ta ravikindlustusega inimeste hulka.

Teisipäeval oli Tartu halduskohtus järjekordne kohtuistung, kus Toom nõudis, et riik kuulutaks õigustühiseks ravikindlustuse seaduse kitsenduse, mille järgi pole 2003. aasta algusest ravikindlustatute hulka arvatud need inimesed, kes olid seda varem abikaasa kehtiva ravikindlustuse alusel, kirjutas Eesti Päevaleht.

Toomi väitel on riik võtnud selle sättega nii temalt kui ka paljudelt teistelt inimestelt põhiseaduses sätestatud õiguse arstiabile. Toom jäi tasuta arstiabi õigusest ilma läinud aasta algul, kui talle ei laienenud enam abikaasa ravikindlustus.

Praeguseks on ta ajalehe andmeil üks Eesti umbes 50 000 töötust ja töö otsimisest loobunust, kel tuleb sissetuleku puudumisele vaatamata arsti juurde minnes raha maksta.

Toom andis tema ravikindlustuse lõppemisest teatanud haigekassa Tartu halduskohtusse eelmise aasta alguses. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused on andnud õiguse haigekassale, kuid möödunud aasta novembri alguses rahuldas riigikohus Toomi apellatsioonkaebuse ja saatis asja Tartu halduskohtusse tagasi.

“Õigus tervise kaitsele võib olla takistatud ka siis, kui seadus näeb ette tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse, kuid isikul puuduvad enda tahtest sõltumatult vahendid tasu maksmiseks,” märkis riigikohtu halduskolleegium.

Haigekassa pole riigikohtu otsusega rahul ning teisipäevasel kohtuistungil väitsid haigekassa esindajad Martin Pärn ja Hiie Lekko, et riik pole Toomilt võtnud põhiseaduses sätestatud õigust arstiabile.

“Ravikindlustuse seaduse muudatus ei võtnud talt [Toomilt — toim.] ravisaamise võimalusi, sest olemas olid ka alternatiivsed ravivõimalused. Kuid ta ei proovinud neid alternatiivseid arstiabi võimalusi,” lausus kohtus haigekassa Tartu osakonna jurist Pärn.

Alternatiivsetest võimalustest rääkides pidasid haigekassa esindajad silmas seda, et riik võimaldab ravikindlustuseta isikutel saada arstiabi kohaliku omavalitsuse juures tegutsevalt linnaarstilt.

Toom selle väitega nõus polnud ja rääkis kohtus, et ei soovi sõltuda linnaarsti kui kohaliku omavalitsuse ametniku suvast.

Praegu saab ravikindlustuseta isik tasuta arstiabi vaid siis, kui teda ähvardab surm või püsiv tervisekahjustus.

Halduskolleegiumi liikmed avaldasid kahtlust, et selline olukord pole mõistlik, eriti inimeste puhul, kes ei leia tööd enda tahtest sõltumata.

Tartu halduskohus teeb otsuse 18. veebruaril. Kui halduskohus leiab, et võrulase huve on rikutud ja riigikohtu põhiseaduskolleegium peaks muutma kehtivat ravikindlustuse seadust, võib see otsus tagada ravikindlustuse ligi 53 000 inimesele.

22. jaanuaril toetas valitsus ravikindlustusseadust muutvat eelnõu, mis seadusena jõustumisel laiendab ravikindlustatud isikute ring töötuskindlustushüvitisi saavate isikutega.