"1. märtsil anti tugev mandaat muutusele ning uuele ühiskondlikule hingamisele, kuid vastu saadi süvenev stagnatsioon ning järjest jõulisemalt üksikutesse valitud kätesse koonduv riik. Vabaerakonna reitingu plahvatuslik tõus ning paremparteide stabiilne langustrend on märgid sellest, et kuigi uus valitsus on tööle hakanud ja suurem ühiskondlik pohmell võiks ju justkui põetud olla, ei taha pahameel siiski raugeda," ütles Raud Delfile.

"Peaministrierakond saab siin mõistagi kõige suurema paugu ja Reformierakonna toetuse dramaatiline kukkumine on hirmutamisele ehitatud ideedevaba valimiskampaania krõbe hind. Üksikult võttes on Reformierakonnas palju tublisid ja töökaid inimesi, kuid nende bränd seostub üha enam paigalseisu ja visioonitusega. Teine suur kaotaja selles tülpimuse gambiidis on IRL, kellele järgmine poliitiline võitlus näib tulevat valimiskünnisega. Sotsiaaldemokraadid on oma toetuse säilitanud ja seda isegi kasvatanud eeskätt tänu Urve Palo jõulisele tegevusele Eesti ettevõtluskeskkonna kaitsel," leidis Raud.

Tema hinnangul ennustavad värsked toetusnumbrid peatseid põnevaid muudatusi Eesti poliitilisel kaardil, sest vaevalt et ühelgi praegusel võimuerakonnal tänases üleüldises frustratsioonis vanamoodi pikalt pidutseda õnnestub. "Stabiilikud on saanud selge signaali, et nende lubatud uus põhjamaisus sisaldab muuhulgas põhjamaiste demokraatlike reeglite järgi mängimist. Saab olema põnev jälgida, mil määral ja kas üldse nad selleks valmis on," ütles Raud.