"Liiga vähene avalikkuse kaasamine koalitsioonikõneluste ajal oli viga. Keskendusime sellele, et saada ambitsioonikas lepe tegemaks suuri asju - liitlaste kohaloleku suurendamine, tööjõumaksude langetamine, kolmanda lapse toetuse oluline tõus, haldusreform, kuid pöörasime liiga vähe tähelepanu otsuste selgitamisele. Suured asjad vajavad ka põhjalikku selgitamist. Avatud suhtluse korral oleks kõigi koalitsioonierakondade toetus praegu märksa kõrgem. See oli valus õppetund kõigile, eelkõige valimised võitnud Reformierakonnale," sõnas Taavi Rõivas. 

"Riigieelarve strateegia koostamisel, mis jäi valdavalt küsitluse järgsesse aega, selgitasime valitsuse ees seisvaid keerulisi valikuid juba siis, kui alles nende vahel kaalusime. Usun, et avalikkuse suurem kaasamine aitab otsuseid ka paremini mõista."

Peaministri sõnul langes küsitlusperiood aega, mil valitses ebaselgus koalitsioonilepingu katteallikate osas. Vahetult peale küsitlusperioodi lõppu lepiti valitsuses katteallikates kokku ning võeti võimaluste piires arvesse ka neile osaks saanud kriitikat.

Rõivas on kindel, et kriitikat tuleb veel. "Paljudele ei meeldi näiteks mõte, et võetakse alkoholilt ja tubakalt rohkem aktsiisi, et langetada tööjõumakse või tõsta lastetoetusi, eks peame neid valikuid veelgi enam selgitama."

TNS Emori uuringu järgi toetas aprillis-mais Keskerakonda 26 protsenti vastanutest, mis on erakondade seas suurim. Märkimisväärse tõusu on teinud Vabaerakond, kasvatades toetust 12 protsendilt aprilliks-maiks 18 protsendile. Reformierakonna toetus langes aga 19 protsendini.

Neljas oli 17 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) toetas aprillis-mais kaheksa protsenti küsitletutest ehk kahe protsendipunkti võrra vähem kui märtsis. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus oli aprillis-mais kaheksa protsenti ehk märtsiga võrreldes oli langus üks protsendipunkt.