"EL otsus, mis kohustaks avama piire põgenike sisserändele ja põgenike kvootide kehtestamine oleks Lissaboni alusleppe jäme rikkumine, sest otsustuspädevus immigratsioonipoliitika - see tähendab ka sisserände kvoodi ning põgenikelaagrite rajamise küsimustes - on Lissaboni alusleppe põhjal rahvusriikide ainupädevus. Juhul kui seda leppe punkti eiratakse on Eestil nagu igal EL liikmesriigil õigus see direktiiv õiguslikult alusetuks kuulutada ja EL kui juriidiline isik põhileppe rikkumise eest kohtusse kaevata," sõnas EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

EKRE fraktsiooni hinnangul liigub praegune Euroopa Liit kahjuks eemale Lissaboni alusleppe põhimõtetest ning suundub pigem föderatiivse liitriigi suunas, mis paratamatult sõidab üle väikeriikide ja nende kodanike huvidest ja tsentraliseerib juhtimise Brüsseli kätte.

Helme lisas, et kodakondsuse ja sisserände poliitika peab jääma Euroopa Liidus rahvusriikide ainupädevusse. "Põgenike sisserände reguleerimise järel EL keskselt on vaid aja küsimus, mil hüppeliselt suurendatakse kvootide mahtusid. See paneb Eesti ühiskonna stabiilsuse ja kestvuse suure küsimärgi alla. Paraku on praegune Eesti valitsus ja Eesti saadikud Euroopa Parlamendis pigem näitamas soosivat suhtumist EL tugevama integreerumise suhtes ning see teeb väga murelikuks." 

EKRE on seisukohal, et suuremale osale eesti rahvast ei ole vastuvõetav võimalik EL otsus, mis lubaks põgenikke paigutada Eestisse. "Tahame kaitsta nende kodanike huve, kes leiavad, et põgenikelaagrite, migratsiooni- ja kaitsepoliitika üle otsustamine peab jääma rahvusriikide ainupädevuseks. Seepärast ei saa EKRE ka välistada suuremate meeleavalduste toimumist juhul kui valitsuse poliitika osutub EL survele kergekäeliselt järeleandlikuks."