Nemtsov ise ei jõudnud raporti teksti valmis kirjutada, sest 27. veebruaril lasti ta Kremli lähedal maha. Tema kolleegid ja sõbrad nimetavad tapmise motiiviks just nimelt tööd selle raporti kallal. Nemtsovist jäi maha raporti plaan, käsikirjalised märkmed ja dokumendid, mida kasutati raporti koostamiseks, teatab RBK.

„Putin.Sõda“ on 64-leheküljeline uurimus, mis ühendab endas varem meedia avaldatud tõendid ja Nemtsovi isiklikud andmed Moskva sekkumise kohta Ukraina poliitikasse ning Vene relvajõudude viibimise kohta Ukraina idaosas. Raport on jaotatud 11 peatükki, mis käsitlevad sündmusi Ukrainas alates pöörde algusest, kui raporti autorite sõnul töötati Kremlis välja „Krimmi naasmise“ stsenaarium, kuni tänase päevani.

Tekst koostamisega tegelesid endine asepeaminister Alfred Kohh, ajakirjanikud Aider Muždabajev ja Oleg Kašin, erakonna RPR-PARNAS poliitnõukogu liikmed Ilja Jašin ja Leonid Martõnjuk ning partei tegevdirektor Olga Šorina.

Raportit on Jašini sõnul trükitud minimaalses tiraažis (2000 eksemplari) ning seda jätkub vaid esitluste jaoks. Lisaks Moskvale on esitlused plaanis Peterburis, Jaroslavlis, Tšeljabinskis ja teistes linnades. Samal ajal algab raha kogumine raporti avaldamiseks laiemaks levitamiseks.

Raporti materjale hakkas Nemtsov koguma 2015. aasta alguses. Ta töötas palju avalike allikatega, leidis inimesi, kes said informatsiooni jagada. Ta pöördus järelepärimistega Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) poole tšetšeenide osalemise kohta konfliktis isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikides ning peaprokuratuuri poole nõudmisega kinnitada informatsiooni Vene sõjaväelaste osalemise kohta lahingutes Ukraina idaosas. Kõik pöördumised jäid vastuseta.

Veebruari alguses pöördusid Nemtsovi poole Donbassis hukkunud Vene sõdurite lähedaste huvide esindajad Ivanovost. Märkmed selle kohta jättis Nemtsov oma abilisele Šorinale. Hukkunute lähedased otsisid abi, et pöörduda Venemaa kaitseministeeriumi poole kompensatsiooni saamiseks. Nad rääkisid Vene sõdurite massilisest hukkumisest suvise vastupealetungi käigus Ilovaiski all ja talvistes lahingutes Debaltseve all. Nemtsovi andmetel hukkus Ilovaiski all vähemalt 150 ja Debaltseve all umbes 70 Vene sõjaväelast, kellest vähemalt 17 olid dessantväelased Ivanovost.

Ukrainasse saadetavad Vene sõjaväelased vabastati edaspidi teenistusest ja neid esitleti vabatahtlikena. Ülemad andsid neile ausõna, et hukkumise või haavata saamise korral makstakse nende sugulastele kompensatsiooni sama palju kui 2014. aasta suvel, kuid tegelikult seda ei tehtud.

Sugulased kartsid ise avalikult esineda, sest olid andnud allkirjad vaikimise kohta. Nemtsovi allikate sõnul ähvardati sugulasti kriminaaljuurdlustega ja toodi näiteks paljulapseline ema Svetlana Davõdova, kellele esitati süüdistus riigireetmises Ukraina heaks.

Nemtsovi mõrv sundis hukkunud sõdurite sugulasi oma nõudmistest loobuma. „Kui Nemtsov lasti maha Kremli müüri ääres, siis meie kaitsealustega Ivanovos võidakse teha mida iganes,“ kirjeldasid juristid hukkunute perekondade ühist suhtumist.

Krimmi Venemaaga ühendamine ja relvastatud konflikt Ida-Ukrainas sai alguse põhimõttelise uue vahendina Vladimir Putini toetuse tugevdamiseks valijate hulgas, leiavad raporti autorid. Putini toetus tõusis alates operatsiooni algusest 29 protsenti 74 protsendini 2015. aasta märtsiks.

Hinnangu kuludele („Kui palju maksab sõda Ukrainaga?“) andis Venemaa kõrgema majanduskooli makromajanduslike uuringute direktor ja Venemaa keskpanga endine asejuht Sergei Aleksašenko. Tema arvestuste järgi on otsesed kulud sõjategevusele kümne kuu jooksul olnud umbes 53 miljardit rubla (praeguse kursi järgi umbes 924 miljonit eurot) – need on kulud vabatahtlikele, mässulistele ning sõjatehnika kasutamisele ja remondile. Põgenike ülalpidamine regionaaleelarvete kulul on Aleksašenko hinnangul alates eelmise aasta juulist maksma läinud 80 miljardit rubla (1,394 miljardit eurot).

Pärast Krimmi ühendamist on venemaalased Aleksašenko hinnangul aga oma palkadest kaotanud kaks triljonit rubla (34 miljardit eurot) ja hoiustest 750 miljardit rubla (13 miljardit eurot). Seda seoses lääne sanktsioonidega ja selle tõttu, et vastuembargo tõttu tõusid hinnad täiendavalt 5,5 protsenti.