"Kõigi nn parklate näol on tegemist erakinnistutega, mille omanikud võivad oma maad parkimiseks välja üürida, kuna kehtivad seadused võimaldavad planeeringute realiseerimisega lõputult venitada. Meil muideks on üliliberaalne kapitalistlik riik ja omavalitsustel pole hoobasid linnaruumiliste arengute osas jõuliselt kaasa rääkida. Aitaks seadusemuudatus, mis kohustab detailplaneeringu realiseerima kolme aasta jooksul või muidu läheb kinnistu sundmüüki," leiab üks lugeja.

"Mõttetu hala. Sajandivanune planeering jääb ajastule jalgu ja parkla teke on evolutsioon. Kuhu panna auto, kui 15 korteri peale on kaks parkimiskohta?" küsib teine.

"Vaja oleks teha sinna mingi haljastus. Roosipõõsad, sirelipõõsad, teed vahele, pingid, kus istuda. Nagu mini-botaanikaaiakesed linna sopikestes. Ja inimesed on raudselt rõõmsamad," arvab kolmas.

"Need pargid just riivavad silma. Ei ole neist kasu midagi, ainult hõlma alt õlut libistamas käiakse. Ühetasandilised parkimiskohad tuleks siiski asendada korralike parkimismajadega. Parklaruumi kesklinnas on ikka väga napilt. Näiteks soovisin hiljuti oma nelja lapsega kinno minna. Sõitsime siis lähivallast Coca-Cola Plaza parkla ukseni, aga see oli täis. Tükk aega otsisime kohta, kuhu auto jätta. Ja ühistranspordi võite kiitmata jätta – seda nelja lapsega kinno minemiseks ei kasuta," ütleb neljas.

"Enamik kommenteerijaid suhtub asjasse, nagu oleks parkimine inimõigus. Tegelikult sellist pilti nagu Tallinnas te teistes linnades väljaspool Eestit ei näe. Need nn augud tekivad kuidagi "iseenesest", näiteks Paldiski maanteel süttis iseenesest lagunev maja ja oligi kohe parkla asemel! Selliste aukude vastu aitaks ainult kehtestatud detailplaneeringud ja nendest kinni pidamine. See, et neist kinni ei peeta näitab täitevvõimu nõrkust ja kohati saamatust (äraostmised, asjatundmatus jne.). Ameerika läänerannikul on "istutatud" linnaruumi kiireks muutmiseks plastmassist palme. Eesti oludes võiks täita need augud teisaldatavate konteinerelamutega. Need peaks olema linna omad ja tooma platsi omanikule ka mingit sümboolset tulu. "Parkla" omanikku tuleks kohustada likvideerima linnaruumi risustav plats. Loomulikult eeldab selline lahendus seaduste muutmist," seletab viies.

"Ja kuhu need autod siis pannakse, kui kõik augud istutatakse puid täis või ehitatakse bürooruume täis? Isegi tehnohooldusautosid ei ole linnas kuskile parkida. Veeavarii korral ootate, kuni töömees tassib kahe mutrivõtme haaval asju kohale ja pärast maksate tunnihinna alusel end vigaseks. Võib-olla ootaks nende tobedate kampaaniatega a la parklad parkideks. Eraparklate omanikke saab ju sundida maalappi asfalteerima ja korras hoidma. See ei ole raketiteadus," räägib kuues.

"Linnaruumis jääb rohelist ala järjest vähemaks. Elukeskkonna säilitamiseks tuleb leida rohkem võimalusi roheluse säilitamiseks igasugustel nurgakestel ja maaribadel. Lõpuks me ju ise elame siin. Mõistlik oleks alad heakorrastada. Kuhu vaja, rajada muru ja sobilik haljastus," leiab seitsmes.

"Parkimiskohtade puudumise tõttu ei käi ma enam ammu kesklinna kauplustes ja ettevõtetes. Käin kesklinnas ainult siis, kui see on möödapääsmatu. Piirake, juhendage, tõkestage - äkki õnnestub ühel päeval see piirkond välja suretada ja parklates hakkab kasvama kena roheline lepavõsa," ütleb kaheksas.

"Tallinna kesklinnas pole ühtegi avalikku korvpalli ega jalgpalli väljakut!" nendib üheksas.

"Parkimiskohtadest on puudus ja siis teha arutelu, et mida tühjade kohtadega teha! See on debiilne ja inimvaenulik! Loomulikult kõik parklateks!" arvab kümnes.

"Istutage midagi rohelist ja lilli!" palub üheteistkümnes.

"Linna ümber on puukesi ja põõsakesi ja lillekesi nii et tapab. Mingu ja nuusutagu, kes tahab. Linnas aga on parkimiskohtadest suur puudus," vastatakse talle.

"Juba olemasolev autode arv ja selle jätkuv kiire kasvamine viimastel aastatel on selgelt näidanud, et parkimisküsimust enam senisel viisil lahendada ei saa. Püüd seda jätkuvalt vanal moel lahendada tekitab ainult lisaprobleeme, kuid algne probleem jääb alles. On viimane aeg panna linnaruumi planeerimises paika parkimismajade asukohad ja asuda kiiresti neid ehitama. Parkimismajade ehituskukud peaks end ära tasuma 5-10 aasta parkimistasudega. Tasud peaks olema sellised, et parkimismajade piirkonnas avalikus ruumis parkimine oleks tunduvalt kallim. See sunniks inimesi parima parkimismajades ja avalik linnaruum muutuks rohelisemaks ning inimsõbralikumaks," seletab lugeja.

"Unistan ajast, kui maha lammutatakse kogu vanalinn ja asemele ehitatakse üks lai asfalteeritud parkla. Siis saaks mõnuga Viru keskuses käia!" tunnistab teine.

"Kui Viru keskus ise kah maha võtta, saaks veel rohkem autosid parkida," nenditakse vastu.

"Kõik oleneb kinnistust. Nii mõnigi plats võikski tühjaks jääda või saada pargiks, aga väga paljud platsid võiksid areneda maa-alusteks parklateks, mille peal on näiteks park," arvab lugeja.

"Mulle meeldiks ka, kui maa peal oleks park ja laste mänguväljak ning maa all samas kohas parkla. See oleks mitmekülgne ja hea lahendus, mis rõõmustaks nii autoomanikke kui lapsevanemaid. Meie kliimas on maa-alune parkla talvel ka väga praktiline lahendus," on teine nõus.

"Need tühjad alad võiks täita turgudega," ütleb üks.

"Teha kirbukad nagu Telliskivis. Inimesed suhtleks ja linnaruum oleks elu täis," arvab teine umbes sama.

"Parklaid on vähe ja neid on vaja juurde. Õige on teha sellistesse kohtadesse mitmekorruselised parklad, et jätkuks ruumi. Oskuslik kujundus, midagi rohelist ka. Omanik peab talvel lund koristama ja puhtust hoidma. Iga platsi kohta eraldi otsustada, mis oleks õige," räägib lugeja.

"Olen nõus, et Tallinnas on parkimisruumi vähe ja need alad võiksidki jääda parklateks, aga nad tuleks lihtsalt korda teha. Praegu näevad välja nagu tühermaad, kus autod pargivad," on teine sarnasel seisukohal.