Ungari kaotas surmanuhtluse veidi pärast kommunismi kokkuvarisemist 1990. aastal. Peaminister Viktor Orbán tõstatas küsimuse uuesti pärast noore tubakapoemüüja tapmist riigi lõunaosas, mis tekitas palju pahameelt, vahendab Reuters.

Fideszi parlamendifraktsiooni juht Antal Rogán ütles raadios esinedes, et erakond on teadlik, et Euroopa reeglid välistavad surmanuhtluse, kuid lisas: „Isegi Euroopa Liidu liikmesriigis, kui selle riigi avalikkus tahab surmanuhtlust ... siis võib sisulise debati tõstatada Euroopa Liidu tasemel.“

Orbán on mitmetes küsimustes hiljuti omaks võtnud karmi liini, sest Fidesz kaotab toetust paremäärmuslikule Jobbikile. Orbán ütles teisipäeval, et surmanuhtluse taastamise küsimust tuleb Ungaris päevakorral hoida.

Vasakpoolne opositsioon teatas, et Orbán läheb vastuollu Euroopa väärtustega, samas kui Jobbiki esimees Gábor Vona lausus, et peaminister kopeerib tema erakonna programmi. Valitsuskoalitsiooni väiksem liige kristlikud demokraadid (KDNP) on surmanuhtluse vastu.

„Religioosne kristlik poliitik ei saa surmanuhtlust toetada,“ ütles KDNP aseesimees Bence Rétvári.

Euroopa Parlamendi liige, Austria sotsialist Jörg Leichtfried nimetas igasugust naasmist surmanuhtluse juurde barbaarseks ja Euroopa õigusega vastuolus olevaks.

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz teatas, et palus võimalust Orbániga telefoni teel rääkida.

Euroopa Nõukogu mõistis aga hukka „Ungari populistliku poliitilise arengu“.

Euroopa Nõukogu inimõigustevolinik Nils Muižnieks kirjutas oma avalduses, et surmanuhtlus ei oleks kooskõlas Ungari Euroopa inimõiguste konventsiooniga võetud kohustustega ning on vastuolus väärtustega, mille eest Euroopa seisab.