Ma arvan, et EPLi artiklis (Üle 10 000 üksikema nõuab kohtu kaudu lastele elatusraha — 30.01.2004) anonüümsust soovinud alimendikohuslasest isa ei mõista, et ta lahutas abikaasast, mitte oma lastest. Vanemlikud kohustused laste vastu püsivad ka pärast lahutust. Too mees ei mõista, et üks päev tema lapsed hindavad nende kasuisa kõrgemalt kui teda, sest teisel jätkus inimlikust, et nende eest hoolt kanda. Kontrast oma hoolimatu lihase isaga saab olema suur. (Kas sellist Eestit me tahtsime, milles tolereeritakse sellist ebaküpset suhtumist oma laste vastu?)

Probleem on tõsine ja ma pakun välja, et maksuseadusega oleks võimalik alimendivõlglastest lastevanemad korrale kutsuda. Pakun välja, et kõik alimendi-kokkulepped või kohtulahendused registreeritakse maksuametis, mis vastutab laste toetusraha kogumise eest alimendikohuslastelt ning maksab seda alimendiõiguslastele välja. Lepingu või kohtulahenduse puudumisel saaks tagaselja määrata mingi miinimumi lastetoetuseks. Pakun välja summa 1000 krooni kuus.

Alimendid arvestatakse kohuslase tuludest maha ning makstakse koos kinnipeetud tulumaksuga (26% + alimendid) maksuametisse, maksumaksja arvele. Sealt kantakse alimentide osa automaatselt üle alimendiõiguslase arvele, lisatakse tema maksustavatele tuludele, arvestatakse tulumaks selle pealt maha ning makstakse iga kuu välja. Alimendikohuslane saab paralleelselt alimentide maksete peal tulumaksu tagasi. Tasaarveldus tehakse igal aastal tuludeklaratsiooni esitamisega. Alimente makstakse alimendiõiguslasele isegi siis, kui alimendikohuslane korrektselt ei maksa. Vahe makstakse riigikassast.

Kui alimendikohuslane jääb Maksuametile lastetoetusraha võlgu, siis arestitakse tema pangaarved ja muud varad alimendikohustuse katteks. Kui alimendikohuslane osutub maksejõuetuks, siis pannakse ta vangi (ja miks ka mitte? kui tal tööd ega arestitavat vara ei ole, siis hoolitsegu riik temal ülalpidamise eest!).

Rahval on niigi vähe usku Eesti riiki (ja ma arvan, et see ei ole iga kord õigustatud) aga antud ettepaneku korraliku rakendamisega riigiisad näitaksid rahvale väga selgelt, et laste heaolu on primaarne. Selline Eesti meeldiks mulle rohkem.