"Nõukogude väe kontingent, kes okupeeritud Eesti Vabariigis annektsiooni aastatel oli, on loomulikult käsitletav kui okupatsiooni armee," sõnas Reinsalu valitsuse pressikonverentsil. 

Reinsalu täpsustas, et okupantidena ei saa käsitleda Eesti kodanikke, kes olid sunnitud Nõukogude armees aega teenima. "Rahvusvahelise sõjaõiguse järgi ei tohi okupeeriv riik mobiliseerida oma sõjaväeteenistusse okupeeritud riigi kodanikke," selgitas Reinsalu. "Nõukogude Liit seda tegi kriminaalkaristuse ähvardusel ja need inimesed olid tegelikult rahvusvahelise sõjaõiguse järgi ohvrid."

Tallinna televisiooni ajakirjanik Andres Raid tegi Reinsalu sõnadest kõigi rahvusvaheliste konventsioonidega kooskõlas oleva järelduse, et Nõukogude armees teeninud Eesti kodanikest ohvitserid on okupandid, kuna ohvitserid teenisid armees enamasti vabatahtlikult.  

Raid pöördus kommentaari saamiseks erusõjaväelase Ants Laaneotsa poole, kuna paljude praegu tunnustatud poliitikute ja ühiskonnategelaste seas muudab see järeldus Reinsalu sõnadest okupandiks ka tema. "Mina küsisin, et kuidas ta suhtub sellesse, et ta on kunagise okupatsiooniväe esindaja," ütles Raid Delfile.

Laaneots oli sellist seisukohta kuuldes loomulikult ärritunud. "Ma arvan, et see noormees Reinsalu tuletagu meelde, kes seda riigikaitset üles ehitama 1991. aastal hakkas ja kust sai üldse alguse Eesti kaitsevägi. See on mingi poisikese jutt!" ütles Laaneots Tallinna televisioonile.

"Nad vist on lolliks minemas seal viimasel ajal – igasugu kummalisi avaldusi teevad. Noormees ei tea ilmselt ajalugu ka. Vabadussõja Eesti iseseisvuse tõid ka vanad tsaari ohvitserid. Reinsalu on täiesti vastutustundetu oma avaldustes!" lisas Laaneots, kelle sõnul esitas Raid talle Reinsalu sõnu sedasi, et kõik punaohvitserid on ministri hinnangul okupandid ega kõlba Eesti armeesse.

Minister sellise järeldusega ei nõustu

Reinsalu aga rõhutas Delfile, et telekanalil pole mõtet tema väljaöeldut väänata millekski, mida tegelikult polnud. Enda sõnul ei andnud ta õiguslikku üldistavat hinnangut konkreetsete eesti meeste suhtes, kes vene ajal ohvitseri ametit pidasid. "Mehed ja naised, kes erineva tausta ja kogemusega tulid taastama Eesti kaitseväge, väärivad igati tunnustust," lisas Reinsalu.

Ajakirjanik Andres Raid ei näe aga võimalust, kuidas saaks üldse teistsuguse järelduseni jõuda. "Kas okupatsiooniväes teeninud jaotusid veel omakorda rahvuse alusel? Või ei jaotunud?" küsis Raid retooriliselt, rõhutades, et vaid ajateenijaid võeti väkke kriminaalkaristuse ähvardusel. "Kui on okupatsioonivägi, järelikult seal teenivad inimesed on okupandid – see on üliloogiline," sõnas Raid.

Laaneotsa sõnul on okupatsiooniarmees teeninud ohvitseridest räägitud mitmes raamatus ja erukindrali hinnangul pole väga põhjust toonaste ohvitseride üle arutada. "Ega meil muid ohvitsere ju 1991. aastal ei olnud. Meil õnnestus endisi eestlastest kaadriohvitsere üldse saada natuke üle 60, kes olid nõus ühinema," rääkis Laaneots iseseisvuse taastamise järgsest kaitseväe loomisest.

Ajakirjaniku hinnangul vihastas Laaneots tema sõnade peale seetõttu, et erukindral ei pea ennast okupandiks, kuid Raidi hinnangul pole oluline, kelleks keegi end ise peab. "Kas keegi sundis Nõukogude ajal inimesi astuma komparteisse või minema ohvitseriks teenima? Ei sundinud!"

Raid märkis, et kõikjal Euroopas on läbi viidud desovetiseerimisprotsess ning sellega tuleks ka Eestis riigikogu eestvedamisel algust teha, teema selgeks rääkida, et pingeid ühiskonnas vältida.