Ringkonnakohus jättis Narva endisele abilinnapeale Andrei Filippovile (56), Narva linnavolikogu endisele liikmele ja rahanduskomisjoni esimehele Fjodor Ovsjannikovile (55), Sergei Hamitskile (55), Aleksandr Arsenjevile (56) ja Viktor Belsnerile (62) juba maakohtus mõistetud karistuste pikkused küll muutmata, kuid määras need tingimisi kaheaastase katseajaga. Kõik neli süüdistatavat peavad katseajal alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata, vahendab Tartu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja Krista Tamm.

Ringkonnakohus leidis, et süüdistatavatele mõistetud reaalne vangistus ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktika ja karistuse kohaldamise alustega.

Kohtu hinnangul ei ole ühegi nelja süüdistatava osas otstarbekas kohaldada reaalset vangistust, vaid neile tuleb mõista tingimisi vangistus allutamisega käitumiskontrollile.

Seejuures on katseaeg kõigi puhul pikem kui mõistetud vangistus. Ükski süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuritegude toimepanemisest on möödunud neli aastat ning kõigil neil on olemas kindel elu- ja töökoht.

See annab aluse eeldada, et tingimisi karistusega on võimalik mõjutada neid seadusekuulekale teele ja saavutada karistamise eesmärk. Kohtukolleegiumil ei ole alust eeldada, et varem karistamata isikud jätkavad kindlasti kuritegude toimepanemist.

Ringkonnakohus märkis, et maakohtu mõistetud reaalsed vangistused on ka üleriigilise konkurentsisüütegude statistika kohaselt liiga ranged ja põhjendamatud.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.

Viru Maakohus tunnistas Andrei Filippovi süüdi altkäemaksu võtmises ametiisikuna ja konkurentsikuriteole kaasaitamises ning mõistis talle ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse, millest eelvangistuses on kantud juba 11 päeva.

Fjodor Ovsjannikovi tunnistas maakohus süüdi mõjuvõimuga kauplemises ja konkurentsikuriteo toimepanemises ning mõistis talle kaheaastase vangistuse, millest eelvangistuses on juba kantud kuus kuud. Ovsjannikov mõisteti aga õigeks pistise võtmises, kuna prokurör loobus sellest süüdistusest.

Sergei Hamitski tunnistas maakohus süüdi altkäemaksu andmises ja konkurentsikuriteo toimepanemises ning talle mõisteti ühe aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus, millest eelvangistuses on kantud juba 30 päeva.

Aleksandr Arsentjevi tunnistas maakohus süüdi konkurentsikuriteo toimepanemises ning teda karistati ühe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega, millest kohe kandmisele kuulub kaks kuud. Ülejäänud karistus mõisteti talle tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Viktor Belsneri tunnistas maakohus süüdi konkurentsikuriteo toimepanemises ja teda karistati 4991-eurose rahalise karistusega. Kuna karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, tuleb tal kanda 4860,80-eurone rahaline karistus.

Süüdistuse järgi lõi Fjodor Ovsjannikov aastatel 2008–2011 Narvas olukorra, kus ehitusettevõtetel oli võimalik linnavalitsuse rahastatavaid ehitus- või remonttöid teostada vaid tingimusel, et ettevõtjad tasusid Ovsjannikovile või temaga ühiselt tegutsenud ettevõtjale Gennadile erinevatel varjatud viisidel 10% linnavalitsusega sõlmitud töövõtulepingute maksumustest. Raha maksmisega nõustunud ettevõtted lülitati hankekutsete saajate nimekirja. Seejärel tagati konkurentsi kahjustavate kokkulepete või hanketingimustega manipuleerimise abil pakkujatele hankevõit.

Andrei Filippovile on süüdistus esitatud selles, et vastutasuks lähedase korteris teostatavate remonttööde allahindlusele lubas ta ettevõtjale, et tema nimetatud ettevõtted saavad edaspidi Narva linna hankemenetluste raames tellitavad avariitööd ilma sisulise konkursita. Samuti lepiti kokku, et Filippov saab vajaduse korral ettevõtja vahendusel muid soodustusi.

Süüdistatavate toimepandud konkurentsi kahjustava tegevusega tekkis olukord, kus iga kord ehitus- ja remondihangetes osalevate ettevõtete nimekirja eelneva kokkuleppimise ja seejärel Filippovi kaasabil pakkumiskutsete saajate ringi kontrollimise teel tagati, et eelnevalt loetletud hankekonkurssidel ei saaks osaleda kolmandad ettevõtted ning kõik selles valdkonnas tehtavad munitsipaaltellimused jagatakse omavahel.

Lisaks eeltoodule süüdistati Ovsjannikovi pistise nõudmises, kui ta küsis 2010. aastal Narva linnas tegutsevalt osaühingult Euroopa sotsiaalfondi projektile linnapoolse finantseeringu eest raha. Osaühingu liikmed keeldusid sellisest pakkumisest. Kohtuvaidlustes loobus prokurör selles osas süüdistusest.