"Mul olid kriminaalasjad, mu laste järele tuldi, meest peksti ja sõprasid tapeti," rääkis ta venekeelsele Delfile. Varem on ta Venemaa ajakirjanikele korduvalt rääkinud, kuidas eestkosteorganid üritasid talt valekaebuse alusel lapsi ära võtta. Anonüümne pealekaebaja teatas, et ta kohtleb oma lapsi halvasti.

Eestisse kolis ta ajutise elamisloaga. Otsuse Eestisse kolida võttis ta vastu peale Ida-Ukrainas toimunud Malaisia reisilennuki allatulistamist. "Kui ma sain aru, et minu maksuraha eest makstakse inimestele, kes istuvad sõjamasinates ja tulistavad tsiviillennukeid, kus istuvad ka lapsed. Ma ei taha, et sõjalist rünnakut viidaks läbi minu maksuraha eest. Eestis seda ei juhtu. Siin läheb maksuraha asja ette," ütles Tširikova.

"Ma poleks ka kõige halvemas unenäos näinud, et Venemaa hakkab sõdima Ukrainaga, et elektrirongid võetakse käigust ja haiglad pannakse kinni, et nende asemele kaubanduskeskused ehitada," lisas Tširikova. Ta oli kindel, et Eestis selliseid asju ei juhtu, samuti meeldis talle eestlaste suhtumine keskkonda.

Eestis töötab ta praegu Avatud Eesti Fondi juures, tegeledes jätkuvalt Venemaa keskkonnateemadega.

Venemaal ei pööra televisioon tema sõnul keskkonnateemadele mingit tähelepanu, on vaid Ukraina ja mitte ühtegi tegelikult olulist teemat.

Tširikova sõnul pole praegu tähtsaim mitte sõda vennasrahvaga, vaid kliimamuutus. Ta tõi näiteks suured stepipõlengud Hakassias, kus hukkus 30 inimest.

Moskvas on tema sõnul praegu suured probleemid õhukvaliteediga. Brjanski oblastis põlevad turbarabad, sealt jõuab aga saaste Moskvasse. Moskva lähedastest metsadest on üks osa ära kuivanud, teist osa aga hävitatakse ehitustega.