"Minu andmetel polnud ei separatistlikel poliitikutel ega tavainimestel tegelikult kuigi selge, mida sooviti: liituda Vene föderatsiooniga, jääda autonoomsena Eesti vabariigi koosseisu või hakata päris iseseisvaks," rääkis Lokk.

"Üks praeguseni võrdlemisi suur küsimärk on Venemaa roll nendes kavatsustes. Moskva linnavalitsus – linnapea Juri Lužkov ja teised seltsimehed – toetas Kirde-Eesti etnoregionalismi nii retoorikas kui ka kaitsepolitsei andmetel rahakohvrite kujul."

"Peeti küll ühisistungeid Eestiga piirnevate Slantsõ, Kingissepa (endine Jamburg) ja ka Jaanilinna (vn Ivangorod) linnavõimudega, aga Venemaa vastuolulised signaalid kindlasti jahutasid separatiste. Praegu tundub, et sealsed [Venemaa] keskvõimud olid ametis igasuguste muude pakiliste probleemidega, nagu Tšetšeenia konflikt, pinged enda föderaalstruktuuris, ulatuslikud majandusraskused jne," rääkis Lokk.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid