"Nelja tunni skandaal" sai alguse, kui president Toomas Hendrik Ilves rõhutas usutluses ajalehele The Sunday Telegraph, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonil (NATO) on aeg Venemaale vastus anda ja paigutada Balti riikidesse alalised väeüksused.

NATO sügisel toimunud Walesi tippkohtumisel lepiti kokku 5000-mehelise kiirreageerimisüksuse loomises, mis peaks vajaduse korral Balti riikidele appi tulema. Kuid Ilves ei ole selles plaanis kindel.

"Kui kiirelt see [üksus] siia jõuaks? Nädala? Viie päevaga?" ütles ta. "Kui vaadata meie naabri läbi viidavaid sõjaväeõppusi, on nad põhimõtteliselt silmapilksed. Nad on siin ja nelja tunniga on kõik läbi," ütles riigipea. President Ilves lisas paar päeva hiljem Eesti meediale, et tugines neljatunnisest reageerimiskiirusest rääkides NATO militaarekspertide hinnangust.

Tarand: Ilves peab olema vastutustundlikum

Just riigipea märkus selle kohta, et Eestit oleks justkui võimalik nelja tunniga vallutada, pälvis avalikkuse tähelepanu. Näiteks teatas päev pärast Ilvese ütluste avalikustamist Eesti meedias Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand, et riigipea peaks president olema oma välisajakirjandusele antud intervjuudes ja Twitteri postitustes olema vastutustundlikum.

Tarand leidis ERRile antud intervjuus, et Eesti rahvas elama nii, et igal reedel vajaks mõni artikkel selgitust, kas ja kellele sõnu suhu pandi.

"Siia tahaks nüüd mõne kindrali, kas siis [Riho] Terrase või riigikogu kindrali [Johannes] Kerdi või [Ants] Laaneotsa seisukohta. Mida me siis oleme 11 aastat selle kahe protsendiga kaitsekulutustes teinud?"

Ilvese sõnum oli NATO-le?

Kuigi kaitseväe juhataja, kindralleitnant Riho Terras ei ole sellel teemal avalikult veel sõna võtnud, siis endine kaitseväe juht Ants Laaneots rääkis ETV saates "Ringvaade", et Venemaa püüab praegu kogu maailmale näidata, et on suurvõim ja ainus argument, mis seda Kremli arvates toetab, on sõjaline jõud.

"Arvan, et president Ilvese sõnum oli rohkem NATO-le. Meie asukoht on komplitseeritud - ida pool on põhiline ohuallikas, põhjas ja läänes meri. Tema sõnum oli NATO-le - vajame NATO vägesid siin praeguses olukorras, mitte sellises väikeses mastaabis nagu on praegu Ameerika kompanii näol. See on ainult NATO lipu näitamine Venemaale," kõneles Laaneots, kelle sõnul on vaja oluliselt suuremat kontingenti.

Lisaks Laaneotsale on sellel teemal avalikult sõna võtnud ka kaitseminister Sven Mikser, kes ütles, et Eesti riik on kaitstud nii nelja tunni, nelja kuu kui ka nelja aasta pärast.

"Usun, et ka president Ilvese "nelja tunni" remark oli mõeldud illustreerima Vene Föderatsiooni otsustusprotsessi ja relvajõudude siirmise kiirust, ent kindlasti ei tahtnud president väita, justkui saaks Eesti vallutada nelja tunniga. See ei ole võimalik," ütles Mikser Eesti Päevalehele ja Delfile.

Mikser nõustus presidendiga, et liitlaste kohaloleku kasvatamist ei peaks takistama klammerdumine NATO-Venemaa alusakti teksti olukorras, kus teine pool nii seda lepet kui ka muid kokkuleppeid rikub.

Valitsuse psühholoogilise kaitse nõunik Ilmar Raag ütles aga seda teemat kommenteerides Delfile, et vägede ümberpaiknemise ajad on väga palju lühemaks jäänud, kuid president Ilvese neli tundi on öeldud pigem kujundlikult ja eesmärgiga veenda NATO-t siia oma baasi rajama.

Raag leiab, et Ilvese sõnu on valesti tõlgendatud. "Räägime kahest täiesti erinevast asjast. Üks asi on see, et on välispoliitiline joon, mis arvab, et Eestis võiksid olla NATO alalised baasid, mitte ajutised üksused nagu praegu. Teine küsimus on, mida arvame võimaliku vastase tegevusest, aga seda tegelikult president ei analüüsinud."

Kaasaegne relvastatud konflikt võib Raagi sõnul kulgeda väga kiiresti, aga see ei tähenda, et kõik oleks mainitud ajaga läbi. "Selline poollause on pigem juhuslikult sattunud," sõnas Raag, kelle sõnul võivad sõjalise konflikti korral nelja tunniga siiski väga paljud asjad juhtuda.

Kaitseliidu vanematekogu liige Aivar Riisalu ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu ütlesid aga tänahommikuses "Terevisiooni" saates, et Eesti inimestel pole põhjust paanikas sõda oodata.

Tänahommikusel kohtumisel Saksa kaitseministri Ursula von der Leyeniga sõnastas Ilves oma neljatunnirepliigi aga pisut teisiti. 

"Me oleme viimase aasta jooksul korduvalt täheldanud, et umbes neli tundi kulub aega, kui Venemaa strateegiline juhtkond võtab vastu otsuse äkkõppuse läbiviimiseks kuni taktikalisel tasandil hakkavad väed liikuma," kirjeldas Ilves. "See ei tähenda muidugi ühegi NATO liitlase territooriumi vallutamist, ent näitab, et otsustamise ja liikuma hakkamise kiirus on taandunud tänapäeval loetud tundideks ega eelda vägede pikaajalist koondamist piiri taha."