"Venemaa agressioon Ukrainas aasta tagasi oli paljude meie liitlaste jaoks äratuskellaks ning tõi nende ohupildis kaasa radikaalsed muutused," ütles Mikser. "Meie praegune ülesanne on, et see ärkamine ei jääks lühiajaliseks ning et praegu NATOs tehtud otsused muutuksid osaks rutiinist ja tavapärase toimimise meetodiks, mitte ühekordseks reaktsiooniks."

Kaitseministri sõnul on Venemaa viimastel aastatel eelkõige arendanud oma relvajõudude reagerimiskiirust ja ümberpaigutamise võimet.

"Venemaa sõjaline jõud jääb jätkuvalt selgelt alla NATOle kollektiivselt. Samas usutakse Kremlis, et Läänemere piirkonnas on sõjalistes jõududes vähemalt pariteet," ütles Mikser.

"Selline Venemaa suhtumine annab meile suuna: me peame jätkuvalt arendama oma iseseisvat kaitsevõimet, et pikendada eelhoiatusaega ning lühendada reageerimisaega," rääkis kaitseminister.

"NATO peab olema valmis mitte nädalate või kuudega, vaid tundide jooksul. Meie üksused peavad olema väga kiires valmiduses ning liitlasüksusi ja rasketehnikat tuleb eelpositsioneerida piirkondadesse, millel on vahetu piir Venemaaga," kõneles Mikser.

Täna Roostal alanud Kõrgemate Riigikaitsekursuste eesmärgiks on tutvustada seal osalevatele poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele, ajakirjanikele, kolmanda sektori esindajatele Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laiapõhjalist käsitlust, suurendada koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigikaitse valdkonnas.

Nädalase kursuse käigus saavad osalejad ülevaate rahvusvahelisest olukorrast meie piirkonnas, sõjalisest riigikaitsest, siseturvalisusest ja laiapindsest riigikaitsest ning uusimatest arengutest sõjanduses. Samuti tutvuvad kursuslased Ämari Lennubaasi ja mereväe võimekustega.

Kõrgemaid riigikaitsekursuseid on korraldatud alates 1999. aastast, kaks korda aastas peetavad kursused on tänaseks läbinud 1600 inimest.