Ta peab Jürgen Ligi konfliktseks inimeseks, kes ei sobi meeskonda ja Keit Pentus-Rosimannust ustavaks ja usinaks, kelle endal puuduvad stiil ja ideed.

Lauristini sõnul ei ole see, mida valitsus teeb ja milleks ta paika pannakse, näitemäng. Värvikus, ilusad kostüümid ja toredad karakterid ei ole valitsuse moodustamisel olulised, vaid tähtis on koostööoskus, rääkis professor Lauristin ETV saates "Hommik Anuga".

Lauristini hinnangul polnud valitsuse moodustanud Taavis Rõivas valmis ütlema, keda ta meeskonnas näha soovib ja ta ei saanud väga palju vastu hakata. Ka puudub noorel juhil tema hinnangul piisav meeskonna juhtimise kogemus.

"Isikute tasandil peab valitsus olema koostöövõimeline," sõnas ta ja lisas, et kui on mõni inimene, kes on oma hoiakult teiste suhtes avalikult vaenulik ja tekitab konflikte, siis tema oma meeskonda sellist konfliktitekitajat ei võtaks.

Jürgen Ligi ei sobi meeskonda

Lauristin rõhutas, et ta väga austab Jürgen Ligi kui ausat ja otsekohest inimest, kuid tema hinnangul tegi peaminister siin inimliku suhtlemise mõttes vale valiku.

"Ligi ma tunnen juba ammu," ütles Lauristin. "Tal on väga palju positiivseid omadusi. Ta on otsekohene, aga see, kuidas ta suudab tekitada enda ümber konflikte ja solvumisi, siis on näha, et meeskonda ei sobi."

Kui Ligi ütles juba läbirääkimiste ajal, et tal on vastik nende inimestega koos töötada, siis ei olnud Lauristini hinnangul mõistlik teda valitsusse nimetada. "Nüüd on ta ka valdkonnas, kus on tegemist väga paljude inimestega," kõneles professor. "Tean väga palju haridusinimesi ja tean, kui tundlikud inimesed nad on ja nüüd tuleb minister, keda peab kartma."

Välisminister on ustav ja usin

Keit Pentus-Rosimannus on välisministrina lihtsalt ustav ja usin, kuid Euroopas oleks vaja midagi rohkemat, leidis Lauristin. "Peab olema ideid, stiili, atraktiivsust – Keit on ustav ja usin, aga need ei ole need omadused, mis Euroopas tekitavad sära silmis," lausus Lauristin, kelle sõnul olid hiilgavad Eesti välisministrid Toomas Hendrik Ilves, Jüri Luik ja Lennart Meri.

Lauristini sõnul oli valitsusliidu loomisega kõik enam-vähem hästi, kuni sai avalikuks valitsuse koosseis. Lauristin pidas väga heaks võimuliidu aluseks, et kõik teemad vaieldi pikalt läbi.

Ta tundis rõõmu sellest, et sotsiaaldemokraatide ideed on saanud laia kõlapinda. Näiteks tõi Lauristin kõigile lastele makstava lastetoetuse, mille ta omal ajal sotsiaalministrina sisse viis ja nüüd on tal rõõm näha, et kõik partnerid võitlevad selle tõstmise eest.

Kui Jaak Madissoni, Priit Toobali ja Lauri Laasi sarnased inimesed saavad riigikokku, siis räägib see Lauristini sõnul sellest, et ka valijate hulgas on selliseid inimesi kaunis palju.

Savisaarele tunneb inimlikult kaasa

Saatejuhi küsimusele, kas Lauristin on endist võitluskaaslast Edgar Savisaart haiglas vaatamas käinud, vastas Lauristin küsimusega: "Miks ma peaksin minema? Ma ei ole talle lähedane inimene."

Lauristini sõnul ei aktsepteeri väga paljud Eesti inimesed seda, mida Edgar Savisaar on teinud, tema nende hulgas, aga inimlikult tunnevad talle väga kaasa ja see on loomulik.

Brüsselis on vaimselt põnev

Lauristin võrdles enda tööle minekut Brüsselisse maakoolist linna eliitkooli õppima minemisega. "Sul on tunne, et sa pead ennast uuesti kikki ajama, et sind märgatakse," kõneles Lauristin, kelle sõnul on europarlamendis peaaegu kõik kas professorid või endised ministrid.

"Brüsselis on töö mitu pügalat vaimsem ja poliitilisem, arutatakse suuri ideid, mitte ainult seda, mis meie erakond sellest saab," rääkis Lauristin, kelle sõnul on tema töö Brüsselis vaimselt põnev.