Täpsemalt öeldes lubab koalitsioonileping koos erasektoriga kaaluda positiivse krediidiregistri loomist. Täpsemaid plaane veel tehtud pole.

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul on Eestis juba praegu maksehäireregister, kus on teave selle kohta, kellel on kelle suhtes maksetähtaja ületanud võlg, kui suur see on, millal see tekkis ning mis liiki tehinguga on tegemist. Positiivse krediidiregistri loomine oleks juba üks samm edasi.

Tegelikult tekkis positiivse krediidiregistri loomise idee juba mitmeid aastad tagasi. Lihtsustatult tähendab see Auväärti sõnul seda, et sellisesse registrisse koondataks eraisikute kõik või vähemalt olulisemad finantskohustused, nagu laenu-, liisingu- ja järelemaksukohustused. Krediidiandjad saavad kasutada registris olevaid andmeid laenusoovija maksevõime hindamiseks.

Kontroll oleks lihtsam

Hetkel taandub oma finantskohustuste kohta info avaldamine suures osas ikkagi laenusoovija aususele ja südametunnistusele. Ehk laenusoovija, kes nö iga hinna eest soovib laenu saada, ei pruugi olla valmis laenuandjale täielikku ülevaadet oma finantskohustustest avaldama. Sellise registri olemasolu võimaldaks aga laenuandjatel lihtsamini kontrollida, millised laenud juba laenusoovijal olemas on ja vältida laenude andmist nendele isikutele, kellel finantskoormus on juba ülemäära suur ning kes ei pruugi olla võimelised hiljem laenu teenindama.

Kokkuvõttes võimaldaks sellise registri loomine Auväärti hinnangul laene väljastada senisest vastutustundlikumalt. Teadaolevalt on enamustes ELi liikmesriikides positiivsed krediidiregistrid olemas.

Kui laenuvõtjate maksevõimet on võimalik paremini hinnata, on laenukahjud väiksemad ja nad saavad korralikelt laenajatelt küsida väiksemaid intresse, loodavad positiivse krediidiregistri toetajad. Näiteks on seda mõtet väljendanud Bigpank.

Andmekaitse on kriitiline

Andmekaitseinspektsioon on samas taolise idee suhtes väljendanud skepsist.

Sellise registri võivad Auväärti sõnul pangad ja teised laenuandja luua ka vabatahtlikult. Ehk pank võib küsida kliendi käest nõusoleku, kas tema laenukohustuste kohta võib infot jagada teiste laenuandjatega. See võimaldaks laenuinfot turuosalistel omavahel vahetada ehk sisuliselt olekski tegemist positiivse krediidiregistriga. Riik ei peakski ise tingimata registri loomisse otse sekkuma.

Kui aga laenuandjad omavahel siiski andmete vahetamiseks kokkulepet ei saavuta, võib riik kaaluda nö kohustuslikus korras selle registri loomist. Näiteks Lätis ja Leedus on see loodud keskpanga juurde.

Küll tuleb enne sellise registri loomist täiendavalt läbi analüüsida isikuandmete kaitsega seotud aspektid. Ehk tuleks tagada, et eraisikute kohta kättesaadav laenuinfo oleks kasutatav üksnes piiratud kujul ja seda kasutatakse praktikas sihipäraselt.