Tardusin paigale, ja ehk tänu sellele ei sattunud oravgi paanikasse ja lipsas praokil uksest välja. Nüüd ei julge rõduust kodunt lahkudes praokile jätta. Suve lõpus hävitasid nad ära mu armastusega kasvatatud mini-tomati taime.

Täna hommikul aga, kui tahtsin pikemalt magada, ärkasin üles rõdult kostva mürgli peale. Tulin vaatama – tühjade lillepottide keskel on tehtud põhjalik revisjon, üks istus aga aknalaual, vaatas otse tuppa, ja isegi ootas ära, kuniks leian kaamera.

Pildid ja videod on nigelad, kuna filmisin läbi tüllkardina ja pesemata akna, et teda mitte ära hirmutada.

Hommikul kella kuue ja seitsme vahel astub see paarike alati läbi ja õhtul enne videvikku tulevad uuesti teiselt poolt. Hommikul tulevad alati paremalt poolt ja lahkuvad vasakule üles, mööda võre neljandale korrusele. Õhtul jällegi tulevad vasakult ja lahkuvad paremale, kus kõrval enam teist lodžat pole, seega lihtsalt mööda krobelist majaseina.