ÜRO Al-Qaida-vastaseid sanktsioone monitoorivate ekspertide kogu teatas raportis, et nende analüüs viitab sellele, et välismaalt pärit terroristlike võitlejate arv üle maailma on perioodil 2014. aasta keskpaik kuni 2015. aasta märts suurenenud 71 protsenti, vahendab Associated Press.

Raportis öeldakse, et probleem on viimase kolme aastaga teravnenud ning välisvõitlejate vool on suurem kui see on kunagi ajaloos olnud.

Välismaalt pärit terroristlike võitlejate üldarv on suurenenud järsult mõnelt tuhandelt kümme aastat tagasi enam kui 25 000-le tänapäeval, öeldakse ÜRO julgeolekunõukogu jaoks koostatud raportis.

Ainuüksi kahes riigis, Süürias ja Iraagis, sõdib üle 20 000 välisvõitleja. Enamasti on nad ühinenud Islamiriigiga, aga ka Al-Nusra rindega.

Vaadates ettepoole märgitakse raportis, et tuhanded välisvõitlejad, kes on reisinud Süüriasse ja Iraaki, elavad ja töötavad tõelises rahvusvahelises äärmuslaste kõrgkoolis, nagu oli 1990. aastate Afganistan.

Islamiriigi sõjalisel kaotusel Süürias ja Iraagis võib olla soovimatu tagajärg – vägivaldsete terroristlike võitlejate laialisaatmine üle kogu maailma.

Lisaks Iraagile ja Süüriale on raporti andmetel välisvõitlejaid Afganistanis, sealsete julgeolekujõudude hinnangul 6500. Sajad välisvõitlejad sõdivad ka Jeemenis, Liibüas ja Pakistanis, umbes sada Somaalias ja Saheli piirkonnas Põhja-Aafrikas ning Filipiinidel.

Välisvõitlejad on tänaseks pärit enam kui sajast riigist, millest mõnedel pole varem islamiäärmuslusega mingeid sidemeid olnud.

Raporti järgi on suur arv välisvõitlejaid pärit Tuneesiast, Marokost, Prantsusmaalt ja Venemaalt. Suurenenud on Maldiividelt, Soomest ning Trinidadist ja Tobagost pärit võitlejate arv. Esimesed võitlejad on tulnud Saharast lõunas asuvast Aafrikast.

Raporti järgi kujutavad välisvõitlejad endast kohest ja pikaajalist ohtu ning teravat ülemaailmset julgeolekuprobleemi, millega tuleb tegelda paljudel rinnetel ja millel pole lihtsat lahendust.

Seoses ülemaailmse reisimisega on mis iganes riigist pärit isiku võimalus langeda terroriakti ohvriks suurenemas, eriti seetõttu, et rünnakud on suunatud hotellide, avalike kohtade ja ürituste toimumispaikade vastu.

Kõige efektiivsemaks poliitikaks peetakse raportis tulevaste võitlejate radikaliseerumise, värbamise ja reisimise ärahoidmist.