5. detsember 1989, kõigest nädalad pärast Berliini müüri langemist. Ida-Saksamaal tegutsevaid kommuniste valdab agoonia. Rahvamassid tungivad Dresdenis asuvasse Stasi peakorterisse ja julgeolekuteenistus on jõuetu olukorda lahendama.

Väike seltskond meeleavaldajaid otsustab tungida ka Stasist üle tee asuvasse Nõukogude Liidu salateenistuse KGB kohalikku peakorterisse. "Väravas seisvad valvurid tormasid otsekohe tagasi majja," selgitas Siegfried Dannath. Kuid õige pea "saabus ohvitser - väikest kasvu ning ärritunud".

"Ta ütles: "Ärge üritagegi meie territooriumile tungida. Mu seltsimehed on relvastatud ja neil on õigus oma relvi ohuolukorras kasutada"," kirjeldasid kohalviibinud, kes otsustasid seejärel taganeda.

KGB ohvitser mõistis väga hästi, kui ohtlik olukord parasjagu oli. Ta kirjeldas hiljem, kuidas ta helistas Punaarmee tankiüksusesse, paludes neilt kaitset. Kuid sai sealt laastava vastuse, mis meest igaveseks muutis.

"Me ei saa teha midagi ilma Moskva loata," ütles hääl teisel pool toru. "Ja Moskva on vait."

"Moskva on vait" - fraas, mis on seda meest saatnud sellest ajast saadik. Täna on see KGB ohvitser ise "Moskva"  -  Vene president Vladimir Putin.

Sel saatuslikul ööl sai Putin õppetunni, mida ta ei ole kunagi unustanud.

"Ma arvan, et see on võti mõistmaks Putinit," hindab Saksa biograaf Boris Reitschuster. "Kui seda aega Ida-Saksamaal poleks olnud, oleks meil täna teine Putin ja teine Venemaa."