Tänapäeva noored on massikultuuri noored, kes veedavad enamiku oma ajast Facebookis, Twitteris, Instagramis, Youtube'is ja teistes suhtlusvõrkudes. Tõenäoliselt pole ühtegi noort, kellel poleks mõnes suhtlusvõrgustikus oma kontot. Kui selline noor tõesti olemas on, peavad teised teda kindlasti vanamoeliseks.

Suhtlusvõrgustike mõte oli muuta maailm avatumaks ja kuigi digitaalmaailm on muutunud avatumaks, on päris maailma hakkanud tekkima seinad. Noored, kes on eriti hästi võtnud tänapäeva tehnikamaailma uuendused omaks, suhtlevad üksteisega üha rohkem arvutis. Selle asemel, et teisele inimesele näkku vaadata, vahitakse oma nutitelefoni ekraani.

Tänapäeva noored ei taha midagi kuulda ka töötegemisest. Kogu ülalpidamine tuleb ju isade-emade käest ning paljud noored viivitavad kaua vanemate juurest välja kolimisega. Tänapäeva noored on kasvanud selles heaolus, milles nende vanemad kahjuks ei saanud kasvada. Tänapäeva noored on ära hellitatud ja nad pole valmis võitlema ning elus vaeva nägema.

Tänapäeva maailm on heaolu ja toetuste tõttu muutunud pehmeks. Kui midagi läheb katki, siis seda ei parandata, vaid visatakse ära ja ostetakse uus. Kui miski ei meeldi, siis heidetakse see kõrvale, mitte ei üritata sellega kompromissi leida. Minevikus aga selliseid võimalusi polnud ja tuli kasutada kõiki ressursse võimalikult hästi. See tähendas, et ka ise pidi paindlik olema.

Massikultuur nõrgestab ajusid ja muudab meid ükskõiksemaks meie enda keele ja kultuuri vastu. Suhtlusvõrgustikud seevastu võivad inimesi küll ühendada virtuaalselt, kuid viivad üksteisest kaugemale reaalselt. Hakkame rohkem üksteisega suhtlema näost näkku, sest see aitab kaasa meie kultuuri ja keele säilimisele!