Antropoloog Liis Turu: kas Eesti eurolaulu video sõnum on, et kes lööb, see armastab?!
Kui Stig Rästa ja Elina Borni euroloo "Goodbye to Yesterday" video esmaspäeval välja tuli, olin ma rabatud, et keegi reaalselt tuligi sellise stsenaariumi ja visuaalse lahenduse peale ning eeldas, et sõnum kõnetab inimesi Eestis ja mujal.
Video on tulvil seksismi, naise hüperseksualiseerimist ja raskelt vägivaldset käitumist. Kõige ehmatavam on video põhisõnum. Viis, kuidas lüürika videopildiga kokku kõlab, normaliseerib ja romantiseerib lähisuhtevägivalda – kes lööb, see armastab!? Äkki ka: kes armastab, see lööb!? Loo tekst kõneleb suhte lagunemisest, kui vastastikune mõistmine on nõrk. Lüürika annab mõista, et raskuste seljatamiseks on lootust, kui tunded on suured, ning homne õnn on enda kätes. Mõistlik ju?
Küll aga ei avaldu sõnades, et suhteraskustes paar justkui muuseas teineteist klobib, peeglisse auke virutab, nuga välgutab, ennast veristab ning seal juures ahastab, et armastus on nii suur, nii suur. Video ja lüürika edastavad koos sõnumit, et selline vägivald kuulub normaalse suhtetüli juurde, kus mõlemad hiljem vaid teineteise käte vahele janunevad. Naine leiab, isegi hoolimata sellest, et mees talle ühes stseenis küünarnuki kõrile surub, et nad sobivad täiuslikult.
Elina Born on videos loomulikult poolpaljas ja võtab sensuaalseid poose, et vägivaldsete stseenide vahel midagi veel vaadata oleks. ERR on vahendanud režissöör Hindrek "Masa" Maasiku enda mõtteid oma tööst: "Meil on pigem selline lugu, mis jätab otsad lahtiseks ja lubab vaatajal mõelda, mis siis nendega tulevikus juhtub," Maasik ETV saates "Ringvaade". Ta ütles ka, et ei soovi videoga liiga "diibiks" minna ja tahaks jätta loosse ka kerget irooniat.
Ilmselt on video autor ideede täieliku puudumise tõttu mitu korda üle võlli kerinud, kuid täielik müstika on sealjuures see, kuidas laabus video produtseerimine nii, et kõik osapooled olid nõus seda teostama. Ühiskonnas otsitakse endiselt üha paremaid lahendusi, kuidas pakkuda parimat kaitset lähisuhtevägivalla ohvritele, kelleks on enamasti naised. Samuti proovitakse eri valdkondade üleselt tõsta lähisuhtevägivalla teemalist teadlikkust.
Tänase seisuga on videol üle 160 000 vaatamise. Ainus mõistlik lahendus, mis mulle pähe tuleb, on loole uue video produtseerimine. Tegijad peaksid vastutama, millise sõnumi saadab video noortele, kes loovad parasjagu romantilisi suhteid, või lähisuhtevägivalla otsestele ohvritele. Nemad on selle video haavatavaim sihtgrupp. Ja lõpuks jääb õhku rippuma küsimus, millise sõnumi saadab Eesti sellise videoga Viinis toimuval Eurovisioni lauluvõistlusel Euroopale.
Lugu on varem ilmunud veebilehel feministeerium.ee.
