Marko Mihkelson: Eesti välispoliitika vajab paremat rahastust

Välisministeerium võiks olla Eesti välispoliitiliste eesmärkide teenimisel paremini rahastatud ja välisministeeriumi rahastamise osakaal peaks ulatuma vähemalt ühe protsendini riigieelarve kogumahust, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) Diplomaatias.

"Venemaa agressioon Ukraina vastu ning Eesti muutumine vaba maailma piiririigiks nõuab meilt senisest aktiivsemat ning sihikindlamat välispoliitilist tegevust," kirjutas Mihkelson. "Eesti kaitsevõime pole täiuslik ilma targa diplomaatiata."

Seepärast on Mihkelsoni hinnangul eelolevatel aastatel oluline tuntavalt kasvatada ka välispoliitika teostamiseks ettenähtud ressursse, tõstes välisministeeriumi rahastamise osakaalu vähemalt ühele protsendile riigieelarve kogumahust.

"Rahvusvaheline praktika demokraatlikes riikides ei anna meile kindlat valemit," kirjutas Mihkelson. Tema sõnul on välisministeeriumid kõikjal rahastamisridade punased laternad.

Samas on tema sõnul märgata siiski seda, et üldjuhul alla ühe protsendi eelarvete kogumahust nende osakaal ei lange. Näiteks kui USAs on see umbes üks protsent ehk 49 miljardit dollarit, siis põhjanaaber Soome eraldab välisministeeriumile umbes kaks protsenti ehk 1,1 miljardit eurot oma riigieelarve vahenditest.

Mihkelson tõi välja, et Eestis on välisministeeriumi osakaal riigieelarves olnud aastate jooksul langustrendis. Näiteks vahetult enne Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATOga 2003. aastal oli see peaaegu ühe protsendi peal (24,1 miljonit eurot). Tänaseks on see kukkunud peaaegu kolmandiku võrra.

Mihkelson märksi artiklis, et käesoleva aasta riigieelarves leiab välisministeeriumi realt 62,1 miljonit eurot. Samal ajal on kogu eelarve maht 8,5 miljardit eurot. Seega on välisministeeriumi osakaal napp 0,7 protsenti eelarve üldmahust.