Üldine poliitiline õhustik on täitunud spekulatsioonide ning kuulujuttudega võimalikust riigipöördest, aga ka riigipea raskest haigestumisest ja isegi surmast. Kremli müüride taga toimuvast teavad vaid Putini lähikondlased, kelle suu on aga lukus.

Ajalehe hinnangul suurenes poliitiline ebastabiilsus peale opositsioonipoliitik Boriss Nemtsovi tapmist 27. veebruaril ning sellele järgnenud föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) kaudsete süüdistuste laviinist tšetšeenide juhi, keda peetakse ka üheks Putini režiimi tugisambaks, Ramzan Kadõrovi pihta.

Ehho Moskvõ küsis laupäeval oma koduleheküljel: „Kui FSB ja Kadõrovi vahel on puhkenud konflikt, siis keda Te toetate?“  58 protsenti vastanutest ütles, et toetab föderaalset julgeolekuteenistust, ja vaid seitse protsenti, et Kadõrovit. 35 protsenti ei soovinud seisukohta võtta.

Ka ajaleht Novaja Gazeta kirjeldab Nemtsovi mõrva kui pöördepunkti. Venemaa on sisenemas uude poliitilisse faasi, oli ajalehe sõnum. Gazeta andmetel on Venemaal olemas mahalaskmisnimekiri, kus on peale Boriss Nemtsovi kirjas Mihhail Hodorkovski, Aleksei Venediktov ja ilmselt ka Ksenia Sobtšak.

Suurem osa meediast on Venemaal võimude täeliku kontrolli all, mis on ka põhjuseks, miks riigimeedia Putini avalikkusest eemal viibimisest ei kõnele.

Kreml aga jätkas laupäeval tõendamist, et Putiniga ei ole midagi juhtunud. Presidendi veebileheküljel teatati, et Putin isiklikult on Venetsueela president Nicolás Madurole saatnud telegrammi, õnnitlemaks viimast kahe riigi vahel 70 aastat kestnud diplomaatiliste suhete puhul.

Vene riiklik uudistekanal Rossija 24 teatas reedel, et president Putin on kohtunud Kirgiisia president Almazbek Atambajeviga, kellega ta rääkis koostööst majanduses, kultuurivallas ning energeetikas. Tegelikult peaks kohtumine aset leidma aga alles esmaspäeval.

Võimude kontrolli all olevad uudisteportaalid on seni vahendanud vaid Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnu, et riigipea tervisega on kõik korras ning presidendi käepigistus on nõnda tugev, et võib käe murda.