Narva, Vene piiri ääres asuv Eesti linn, on väsinud kuulmast: sina oled järgmine, kirjutab The Economomist.

„Siin ei saaks Krimm korduda,“ ütleb Vladislav Ponjatovski, kes 1993. aastal oli üks Narva autonoomiareferendumi algatajaid. Nüüd ta seda enam ei kaaluks. Tänapäeva Eesti pakub paremat elustandardit, NATO ja Euroopa Liidu liikmelisust – keegi Narvas ei igatse Ivangorodi.

Läänt painab hirm, et Kreml testib NATOt, külvates segadust Balti riikides. Briti kaitseminister Michael Fallon ütleb, et siin on juba reaalne ohuolukord. Venemaa rikub Balti õhuruumi ja ahistab Läänemerel laevu. Vene agendid ületasid piiri ja röövisid Eesti julgeolekutöötaja. See julgeolekuolukord ei ole „halb ilm“, see on „kliimamuutus“, ütleb kaitseväe juhataja Riho Terras, kirjutab leht.

Ühena viiest NATO liikmesriigist, millel on maismaapiir Venemaaga peab Eesti valmistuma tormiks, võtab The Economist siinse olukorra kokku.

Riikliku julgeoleku küsimus jättis oma jälje ka Eesti valimistele 1. märtsil, kui Reformierakond võitis oma Vene-sõbralikku rivaali Keskerakonda, mil on side Putini Ühtse Venemaaga ning mis saab oma hääled suuresti kohalikelt venelastelt, kirjeldab leht Eesti sisepoliitikat ning räägib edasi siinsetest lõimumisraskustest, mille kallal murtakse päid alates 1991. aastast. „Integreerunud venelastel läheb hästi, ülejäänud teenivad vähem ja on tõenäolisemalt töötud kui keskmine Eesti elanik.“

The Economist peatub ka Venemaa inforuumi tarbivatel kohalikel, kavandataval venekeelsel telekanalil ja sellel, et Sinu Riigi Kaitse programmi uuringu järgi on noorte eestivenelaste suhtumine Ameerikasse ja NATOsse järsult halvenenud. Ning et riik võib ju teha venekeelse kanali, ent kohalikud venelased ei usalda riiki. „Paljude eestlaste jaoks on usaldamatus vastastikune. Nõukogude okupatsiooni haavad pole veel paranenud.“

Mainitakse veel, et kõik Eestis sündivad lapsed saavad kodakondsuse ka et Taavi Rõivase valitsuses sai ministrikoha esimene etniline venelane.

„Tallinna lähedal kogub organisatsioon nimega Dobrosvet mässuliste kontrollitava Ida-Ukraina tsiviilelanikele humanitaarabi, mis viiakse kohale läbi Venemaa. Kuid ka need aktivistid nimetavad Eestit kodumaaks, nagu ka Vladislav Ponjatovski. Dobrosveti juhtiv Elina Esakova ütleb, et eestivenelastel on juba teistsugune suhtumine. Tema poeg läheb Eesti kaitseväkke aega teenima,“ lõpetab The Economist reipa tooniga.