Neinar Seli: Aserbaidžaanis käies on igal sammul näha, et sport on seal riiklikult tähtis ja sellesse investeeritakse *

Artiklisarja Aserbaidžaanist toetavad Euroopa Mängud Bakuu 2015

Bakuus toimuvad Euroopa Mängud 2015 viisid kokku Eesti Olümpiakomitee (EOK) esimehe Neinar Seli ja Aserbaidžaani suursaadiku Tofig Zulfugarovi. Mehed surusid eelmisel nädalal esimest korda sõbralikult kätt ning lubasid koostööd teha. Neinar Seli rääkis Delfile, miks see kohtumine aset leidis.

Mida Aserbaidžaani suursaadik teiega täpsemalt arutas?

Põhiliselt rääkisime ikkagi Eesti delegatsioonist. Meil on Aserbaidžaani minemas väga suur koondis, viiekümne sportlase ringis. Kohtusime ikka mängudega seoses, et saada aimu, kuidas nemad mõtlevad ja mis plaanid meil on, ning kuidas saaksime teineteist aidata.

Kas EOK-l on koostöös Azerbaidžaani saatkonnaga plaan Bakuu mänge Eestis tutvustada?

Arvestades, et saadame Bakuusse väga suure koondise ja võistkonda kuuluvad ikkagi Eesti parimad sportlased, siis ikka. Samuti on ju tegemist ajalooliste esimeste üleeuroopaliste mängudega, kuhu tulevad kokku Euroopa parimad sportlased ning kus on võimalik teenida koht Rio olümpiale.

Olete ise mitmeid kordi Bakuus käinud. Kas need reisid on toimunud seoses Bakuu Euroopa Mängudega?

Viimased reisid tõesti. Kuid ma olen Bakuus ka varasemalt käinud ja võin öelda, et aastatega on seal kõik äratundmatuseni muutunud. Kõige rohkem andis sellele hoogu ilmselt Eurovisioni lauluvõistluse korraldamine ja nüüd siis Euroopa mängud.

Viimati käisin Bakuus sügisel rahvuslike Euroopa olümpiakomiteede peaassambleel, mille peateemaks olidki Euroopa mängud. Ka minul oli seal ettekanne oma komisjoni tööst. Kohal oli kõigi viiekümne Euroopa riigi esindajad. Meile näidati juba valmis ja ehitusjärgus olevaid võistluspaiku. Kõik on kas uue kuue saanud või täiesti nullist üles ehitatud.

Lisaks võistluspaikadele on ehitatud uus sportlasküla, kus peab arvestama vähemalt 10 000 elanikuga. Sinna juurde infrastruktuur. Oma mastaapidelt on see kõik võrreldav olümpiamängudega.

Teatavasti on aseritel finantsilist võimekust. Kirjeldage palun, mida nad juunis algavate mängude tarvis on seal praeguseks ära teinud?

Nagu ma ütlesin, siis kõik võistlusareenid on kas uued ehitised või mängudeks renoveeritud. Nelja nö võistluspiirkonna peale on kokku 18 võistluspaika, neist uusi ehitisi on 11 ja renoveeritud seitse. Lisaks veel sportlaste ja ajakirjanike küla. Ehk tehtud on väga palju ja ma usun, et sportlased peaksid end seal hästi tundma.

Mis oli teie jaoks kõige meeldejäävam ehitis või ehitised Bakuus, mis seoses mängudega valmivad? Teatavasti on mängude eelarve miljard eurot.

Kõige meeldejäävamaid ehitisi on kaks, aga need kumbki pole veel valmis. Üks neist on rajatav ujulakompleks, teine ava- ja lõputseremooniate toimumiskoht ning kergejõustiku võistlusstaadion National Arena. Selle juures saab kõige vaatemängulisem osa olema tuhanded LED-paneelid, mis värvi muudavad. Võib öelda, et kui Aserbaidžaanis midagi ette võetakse, siis ikka korralikult ja detailideni läbimõeldult.

Kas Eesti sportlastele tasub sinna koha peale pöialt hoidma minna? Pean silmas siis lisaks spordile ka kultuuri ja turismiväärtusi?

Aserbaidžaan on väga huvitava ja kirju ajalooga riik. Sealsed inimesed on väga sõbralikud ja abivalmid. Eriti sümpaatne on asjaolu, et nad on võtnud eesmärgiks integreeruda Euroopasse läbi spordi ja nad on selle nimel väga palju tööd ja investeeringuid teinud. Nii et ma julgen öelda, et kindlasti tasub. Bakuus on väga ilus vanalinn oma Neitsitorniga, aga samas on see linn ka väga kaasaegne ja puhas. Ning otse kesklinnas on jalutamiseks väga mõnus promenaad piki Kaspia merd.

Mitu sportlast läheb Eestist mängudele?

Praeguseks on kindel 43 sportlase osalemine. Kvalifikatsiooninormide alusel Eestile kinnitatud kohad on: 9 ujujat, 1 vibusportlane, 4-liikmeline tänavakorvpalli meeskond, 4 poksijat, jalgrattaspordis kokku 7 sportlast, vehklemises 4 naist ja 1 mees, laskmises 2, triatlonis 2, rannavõrkpallis 2 ja maadluses 7 sportlast. Märtsi jooksul tuleb otsus sulgpalli, judo ja karate osas. Reaalne on koondis, kus sportlaste arv on üle 50.

Kellel on teie meelest kõige suuremad šansid võita?

Kuna Euroopa mängud on üleeuroopaline võistlus, kuhu iga riik saadab oma parimad sportlased, siis selge on see, et võidumõtetega lähevad sinna ennekõike viimasel ajal EM-idelt ja MM-idelt medaleid võitnud sportlased - vehklejad ja maadlejad. Lisades sinna juurde, et mõnel alal on võitjal võimalik saada koht Rio olümpiamängudele, siis julgeme küll arvata, et tulevad tipptasemel võistlused.

Kas on teada, mis meediakanalid peale Delfi mänge hakkavad üle kandma?

Teleülekannete õigused on ostnud Eesti Rahvusringhääling.

Kindlasti mängud aitavad kaasa Azerbaidžaani integreerumisele ja euroopalike väärtuste süvendamisele. Olete selle mõttega päri ja kuidas spordi ja poliitika seost Aserbaidžaanis iseloomustaksite?

Aserbaidžaanis käies on igal sammul näha, et sport on seal riiklikult tähtis ja sellesse investeeritakse. Seda näitab kasvõi fakt, et Euroopa mängude patroon on presidendiproua. Võistlusrajatistesse tehtavad investeeringud ei ole ainult ühekordse ürituse vaid laiemapõhjalise spordi arendamise suunitlusega.