Autorollo võlausaldajad: Rosimannused kutsuti alles kaks aastat hiljem ülekuulamisele ja kriminaalasja algatanud prokurör on nüüd Pentuse jurist

Saates "Pealtnägija" tulid esimest korda oma nime ja näoga avalikkuse ette need inimesed, kes – kui uskuda minister Pentus-Rosimannust – orkestreerisid lähiajaloo kõige kõrgetasemelisema ja jultunuma väljapressimise, võttes sihikule ei vähem ega rohkem kui Eesti ühe mõjukama poliitpere.

Et tõmmata Eesti viimaste aastate ühe suurima skandaali niite, kus vastas on riigi üks mõjukam poliitperekond, peab olema julgust ja raha. Teet ja Ülle Järveküljel on mõlemat. Neile kuuluv firma Port One deklareeris viimati 30 miljonilise aastakäibe juures 800 000 eurot kasumit, mille tõttu 52aastane Teet Järvekülg sattus sügisel ka Ekspressi dividendivõtjate edetabelis 47. kohale, vahendas "Pealtnägija".

Palju rohkem kui põhitegevus on aga viimastel aastatel ažiotaaži põhjustanud Autorollo skandaal, mille tegelikud taganttõukajad nad on.

Seni avalikku esinemist vältinud Järveküljed nimetavad avalikult väljatuleku põhipõhjusena pettumust kriminaaluurimises. Nimelt said nemad kui kannatanud kaks nädalat tagasi esimest korda tutvuda Autorollo kriminaalasja materjalidega ja on nähtus pehmelt öelda pettunud. "Ma pean oma kohuseks seda öelda, et Eestis on võimalik orkestreerida asju, see on minu hinnang, aga nii mulle tundub," rääkis Teet Järvekülg.

Paratamatult tekib sellise loo puhul küsimus, et mis seos on Järvekülgede ootamatul avameelsuspuhangul valimistega? Just sellele viitab ka vastaspool. Nii Keit Pentus-Rosimannus kui Rain Rosimannus loobuvad kommentaaridest kaamera ees, kuid nimetavad süüdistusi alusetuks ning kogu teemat rohkem või vähem valimiskampaania osaks.

„Mul ei ole mingit soovi kaasa lüüa iseenda ja mu pereliikmete vastu suunatud laimukampaanias, mida miljonäriperekond Järvekülg ilmselt igavusest juba mitu aastat on korraldanud ja finantseerinud,” kirjutab Rain Rosimannus "Pealtnägijale". „Asja taga on kas isiklik või poliitiline kius või mõlemat".

"Siin pole mingit vahet, kas on Reform või Kesk või kes iganes, mulle ei meeldi pätid...," vastab Teet Järvekülg süüdistustele. "Ainus jõud, mis on, on soov õiglusele ja sellele, et me saaksime anda oma panuse, et ei tehtaks selliseid pankrotiasju," rääkis Järvekülg.

Üheksa töötajaga Port One tegutseb spetsiifilises nišis, pakkudes veofirmadele krediitkaarte, millega saab tasuda Euroopa teemakse ja tankida soodsalt kütust. Just sel moel puutusid nad 2001. aastal esimest korda kokku ka firmaga Autorollo ja selle juhi Väino Pentusega.

"Ma teadsin seda, mina teadsin seda ja ma absoluutselt ei pidanud seda mitte millekski. NB?! sellepärast, et noh, tema tegi oma tööd, see, kes ta tütar või väimees, kes iganes on, ma absoluutselt ei...," rääkis Ülle Järvekülg sellest, kas ta teadis Väino Pentuse seotust Rosimannustega.

Kuidas tekkisid võlad?

Et aga edasistest sündmustest aru saada, tuleb minna pisut detailidesse. 2008. aastal otsustas Väino Pentus oma kaasosaniku Autorollos välja osta. Selleks võttis ta Swedbangast 11 miljonit krooni laenu, millele omakorda andis 75% ulatuses garantii riiklik Kredex. Tagantjärgi on teada, et pangad tõrkusid ja laenu väljaajamiseks nägi vaeva Väino väimees Rain Rosimannus, keda avalikkus tunneb reformierakonna ühe juhtfiguurina. 

"See laen anti sellepärast sellises ulatuses, et seal taga oli Väino Pentuse väimees," on Ülle Järvekülg kindel ja lisas, et asi tema arvates haiseb. 

Toona ei teadnud Järveküljed sellest ööd ega mütsi ja kõik see ilmnes alles tagantjärgi. Liiga suur laen, mis võeti keset masu, sai Autorollole saatuslikuks. 2009. aasta keskel tekkisid esimesed makseraskused, aga Port One andis pikaaegsele kliendile ajapikendust. Tegelikult see venis kuni aprillini 2010, sealjuures me pandi korra vist märtsikuus kaardid ka kinni, et teine pool usuks, et firmal on tõsi taga, ja siis lõplikult pandi kaardid kinni 7. aprillil. 

Aprilliks 2010 oli võlg pooleteist miljonit krooni, Väino kadunud ja tema telefonil vastas keegi vaenulik võõras. Selgus, et staažikas firmajuht sattus haiglasse, kus arstid keelasid tal väidetavalt äriasju edasi ajada. Möödus mõni nädal ja Järvekülgedega võttis ühendust advokaat Siim Roode, kes teatas, et tema esindab Autorollo omanikke ning kogu asjaajamine käib nüüdsest läbi tema.

Me läksime sinna kontorisse koos ja ütleme, see vastuvõtt, mis meil seal osaks sai, see oli minu jaoks väga kummaline, et üks advokaat üldse lubab endale sellist käitumist," rääkis Ülle Järvekülg. 

Tehti ettepanek osaleda skeemis

Sisuliselt tehti seal Järvekülgede sõnutsi neile seal advokaadibüroos ettepanek osaleda skeemis firma tühjaks kantida. "Jah, selle mõte oli see, et viia kõik likviidsed varad, see tähendab liisingust vabad varad viia välja tütarettevõttesse ja selle kaudu siis hakata, selle kaudu teha kõik need varad võlausaldajate kättesaamatuks. See oli selge kantimisettepanek ja me ei olnud sellega nõus. Meie vastus oli, et palun makske meile raha ära ja lähme laiali," kirjeldas Teet Järvekülg.

Keerulisi skeeme detailselt ümber jutustamata, tehtigi Autorollo lõpuks varatuks, lasti pankrotti ja hiljem ka Väino Pentus eraisikuna takkapihta. Võlausaldajad jäid pika ninaga. On see märk skeemi osavusest või millestki muust, aga huvitaval kombel tõstsid professionaalsed krediidiasutused, kes olid tegelikult afääri suurimad kahjukannatajad, käed püsti ja loobusid raha taga ajamisest. 

Kujunes nii, et alles suuruselt kolmas võlausaldaja Port One ostis kõigi teiste nõuded kokku, et pankrot ei raugeks. 

Keit Pentus on korduvalt öelnud, et tema ainus „süü” kogu õnnetus loos seisneb selles, et ta on oma isa tütar. Kui paljudel on mulje, et tütar ja väimees aitasid kimpus haiget isa ja selle käigus likvideeriti firma võtetega, mis pole küll võibolla ilusad, ent mille sarnaseid on kasutanud ka tuhanded teised, siis Järveküljed ning nende abilised tegid kõvasti detektiivitööd ja väidavad, et Keit ja Rain on supis sees palju sügavamalt.

"Minu meelest see kirjavahetus on juba see, pluss inimeste tunnistused, kes on asjaosalised olnud, näiteks autojuhid, endised juhatuse liikmed. See on tegelikult nii must-valgel praegu, et, et mis seal tehtud on, et ma arvan, et inimesed saavad aru, et inimesed ei ole rumalad." 

Kanditi raha

Seetõttu pandi 2012 kokku tsiviilhagi, milles nõuti tütrelt, väimehelt ja advokaadilt kokku ligi 580 000 eurot. Sisuliselt väideti, et lugupeetud, sh parlamendis ja ministritoolil istunud inimesed mässasid samal ajal musta rahaga, käitusid nagu varidirektorid ja lõpuks tellisid Autorollo „kotti” laskmise advokaat Roodelt. Vanahärra Väino jäeti hagist välja, sest temalt kui pankrotis isikult polnuks niikuinii midagi võtta. Info ennekuulmatust hagist prominentide vastu tilkus või tilgutati pressi ja puhkes torm. Esimesena sai toonasel keskkonnaministril sabast kinni Äripäev ja küsis, kas teab midagi hagist ja Autorollost.

Ajapikku lisandus skandaalseid väiteid. Näiteks, et Autorollo kassast võeti aastaid mustalt sularaha, mis kadus teadmata suunas. Väljavõtetest paistab, kuidas Autorollo arvelt võeti ajavahemikul 2008 sügis kuni 2010 kevad sadu kordi 10 000 krooni kaupa raha, päevas keskeltläbi kolm kuni viis korda, kusjuures enamasti Pirita ja Viimsi sularahaautomaatidest. Asi oli seda kahtlasem, et see oli sama aeg, kui firma ei suutnud teisi arveid enam maksta. 

Kui algul tunnistas Väino Pentus, et andis firmast võetud sularaha tütrele Viimsis asuva maja laenumaksete tasumiseks, siis kui Keit seda ajakirjanduses kategooriliselt eitas, muutis isa ütlusi. 

Hoolimata mitmetest kahtlastest detailidest, nagu tema e-postist saadetud Autorolloga seotud kirjad või Riigikogu võrgust tehtud Autorollo ülekanded, on Keit Pentus-Rosimannus järjekindlalt raiunud, et ei omanud mingit seost ettevõtte sisulise tegevusega. Maksimaalselt vahendas tütar isa palvel tema haiglasoleku ajal infot. Kõik vastupidised väited ristis ta väljapressimiseks.

"Ta räägibki seda, et ta, lihtsalt nii kaua ise räägib, kui ta, kui ta hakkabki uskuma seda juttu vist, et me oleme väljapressijad. See on ...vot see on laim, mitte see, et meie laimame, vaid tema laimas tegelikult," on Ülle Järvekülg vihane.

Prokuratuur tegi nn Itaalia uurimist?

Järveküljed rääkisid ka veel, et nad nägid, et prokuratuur on teinud seda, mida nad kartsid või mille eest neid hoiatati ehk tegid nn Itaalia uurimist. Näiteks Keit Pentus-Rosimannus kutsuti prokuratuuri tunnistusi andma alles 9. septembril 2014, kus ta keeldus tunnistusi andmast, sest tema isa on kahtlusalune. Rain Rosimannus jõudis prokuratuuri 30. septembril 2014, kus ta samuti keeldus tunnistustest, sest tema äi on kahtlusalune. See kõik oli alles kaks aastat pärast kriminaalasja algust. "Ja teiseks, ma näen, et selle uurimisega pole üldse uuritud, kuhu tegelikult kadus see raha, kuhu kadus sularaha kolm ja pool miljonit, mida iga päev välja viidi," küsib Teet Järvekülg.

Lisaks torkab silma üllatav detail: prokurör Dmitri Teplõhh, kes omal ajal kriminaalasja algatas, on nüüd advokaat ja Väino Pentuse kaitsja. "See on kummaline ja uskumatu ja hämmastav, jah. /.../ Et tal on tinglikult on tal ligipääs oma eelneva töökoha kaudu nendele andmetele, uurimisele ja ka finessidele, mis tundub, et selles asjas on otsustavamaks saamas," rääkis Järvekülg.

Ka Riigiprokuratuur ei pea õigeks poolelioleva menetluse osas teleekraanil väidelda, aga kinnitab Pealtnägijale, et arvestades kõrgendatud avalikku huvi, pühendatakse Autorollo kaasusele eriline tähelepanu ning mingit haltuurat ei saa sündida. Mis puudutab prokuröri rollimuutust, siis sellel polevat mingit sisulist tähtsust, sest Teplõhh puutus prokurörina looga kokku minimaalselt ja ka advokaadina esindab Väino Pentust peamiselt tsiviilküsimustes.

Rosimannused viitavad poliitilisusele

Kas aga kõik on ikka, nagu pealtnäha paistab? Rain Rosimannus viitab siiski poliitilisele tellimusele. Tema sõnul Teet Järvekülg, kes on ka ise maksuameti hambus olnud, „soovib Savisaare ihuadvokaadibüroo Lextal kaasabil käimasolevas tsiviilasjas jätkuvalt mind ja minu peret terroriseerida ning alusetult raha välja pressida.” Seda enam, et juhuslikult on Keit Pentus neil valimistel Savisaare vastaskandidaat samas valimisringkonnas!  

"Mina isiklikult olin Reformi valija, enne, ma valisin Reformierakonda ja teha see nüüd poliitik, poliitiliseks see asi keerata ja rääkida üldse Keskerakonnast, et see, noh, see on, see on täielikult utoopia," rääkis Ülle Järvekülg.  

"Aga võib-olla siis teil endal tagumik kärssab lihtsalt rahaliselt, et see on teile elu ja surma küsimus, see summa ikkagi välja pigistada kelleltki?," küsib Pealtnägija. 

"Ei, no see on selge, et meile läheb see asi maksma igal juhul rohkem, kui me loodame täna sealt tagasi saada /.../  Loomulikult ja et see on täiesti selge, et, et me oleme miinuses," tunnistab Järvekülg, kuid lisasb, et nad ei saa asja jätta ennem, kui tõde on päevavalgel.