Helsingin Sanomat: Soome kohta ei ütle midagi head, et poliitikutel on nii palju aega eestlastega nägeleda
Soome positsiooni kohta maailmas ei ütle midagi head see, et Soome poliitikutel on nii palju aega nägeleda eestlastega, öeldakse ajalehe Helsingin Sanomat pühapäevases juhtkirjas.
Eestlased ei ole sõnasõjas muidugi süütud, leiab Helsingin Sanomat. President Toomas Hendrik Ilves veetis oma nooruse New Jerseys, USA osariigis, kus kritiseerimisest on Soome ajalehe sõnul tehtud omaette kunstiliik.
Soome poolelt on õiendamist juhtinud välisminister Erkki Tuomioja, keda Eesti praegune juhtkond tundub tohutult ärritavat. Helsingin Sanomat tuletab meelde jaanuarikuist Tuomioja intervjuud rootsikeelsele ajalehele Hufvudstadsbladet, kus räägiti baltlaste natsionalismist.
Tuomioja on oma tundeid välja elanud ka varem. Eelmise aasta juunis tegi ta intervjuus Kauppalehtile maha president Ilvest.
„Ilvese maailmapilt on kujunenud Münchenis ja Ühendriikides, samal ajal kui teised on elanud ja tulnud toime siin,“ ütles Tuomioja.
Tuomioja väitis, et Ilves liialdab Vene ohuga Ukrainale. Tuomioja arvas juunis, et Venemaa vaevalt ründab Ida-Ukrainat, sest ei taha sõda vennasrahva vastu.
Helsingin Sanomat kirjutab, et soomlastel tundub olevat suur vajadus seada kahtluse alla eestlaste hindamisvõime just nimelt venelaste suhtes.
2008. aastal diagnoosis Soome tollane president Tarja Halonen, et eestlased kannatavad „postsovjetliku trauma all“.
„Meie välispoliitika pikaaegse võimukaksiku seisukohad Eesti kohta võib ilmselt kokku võtta nii: Ilves ei suuda venelasi hinnata sellepärast, et on elanud välismaal, ja teised eestlased sellepärast, et nad on elanud Eestis,“ kirjutab Helsingin Sanomat.
Naabrite vihapidamine tundub Soome ajalehe arvates kummaline. Eestlased on ainus rahvas, kelle kõnet soomekeelne mingilgi määral mõistab. Nad on Helsingin Sanomate hinnangul rahvusliku iseloomu ja kultuuri poolest üsna samasugused kui soomlased.
Ka Soome ja Eesti ajalugu on kulgenud samas rütmis: mõlemad maad on pidanud võitlema oma olemasolu eest ida ja lääne suuremate jõudude haardes.
Teisipäeval iseseisvuspäeva tähistavad eestlased on Helsingin Sanomate sõnul soomlaste jaoks vendlusele nii lähedal kui ükski teine rahvas siin maailmas olla saab.
Võibolla selles just ongi probleem. Kui sõber näeb asju teistmoodi, on see rikkus, aga kui vend või õde näeb asju teistmoodi, on see väljakutse, leiab Helsingin Sanomat.
„“Postsovjetlik trauma" on küll hea termin. Tõsi küll, mitte kirjeldama Eestit, vaid Venemaa praegust riigiideoloogiat, mis tahab tagasi pöörata „20. sajandi suurima geopoliitilise katastroofi“ ehk Nõukogude Liidu lagunemise,“ kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome ajalehe hinnangul võib soomlaste suhtumine Eestisse rääkida teatud psühholoogilisest kaitsest. Eesti on paljuski Soome-taoline maa, millel on siiski olnud keerulisem kui Soomel.
„Meil soomlastel võib olla kergem, kui võime mõelda Eestist samamoodi, nagu ma ise mõtlen surmakuulutusi lugedes. Eestlased on täiesti teistsuguseid kui meie. Nad on tulipead ja riiukuked, meie oleme Venemaa hea ja usaldusväärne naaber. Kui eestlastel on venelastega raskusi, on see küll täiesti eestlaste oma süü. Meil soomlastel pole mingit põhjust muretsemiseks!“ kirjutab Helsingin Sanomat.
