"See, et 1999. aastal ei teinud president võitvale erakonnale ettepanekut, oli rahvusvaheliselt arusaamatu ja selgitamist vajav," meenutas Kilp. "See, et ta nüüd lubab teha ettepaneku valimiste võitjale, on loogiline."

"Kuna me ei tea veel, kes valimised võidab, siis ei usu ma, et selle taga oleks mõtet näha mingit strateegilist plaani," kommenteeris Kilp oletust, et president võis soovida valimiste võitjale valitsuse moodustamise ettepanekust rääkides motiveerida Keskerakonna vastaseid aktiivsemalt valimistel osalema.

See aga, et Reformierakond kampaania lõpus vastandub Keskerakonnaga, oli nii juba 1999. aastal, kus peaministrikandidaatide teledebati lõpetas minu mäletamist mööda Siim Kallas mõttega, et "valige Reformierakond, muidu tuleb Keskerakond võimule". Kui toonasest ajast midagi õppida, siis võib-olla seda, et kolm aastat hiljem (2002-2003) olid nad võimul koos.

Kampaania on jõudnud lõpufaasi

"Meil on valimised korraldatud nii, et nädal enne valimispäeva on identiteedi- ja lojaalsuspäev ehk vabariigi aastapäev, mistõttu on võib-olla ka vältimatu, et lojaalsus riigile ja rahvusele tõstatub iga valimiskampaania lõpus teravamalt üles, kui nad tõstatuksid siis, kui valimised oleksid mais või oktoobris," arutles Kilp.

Teiselt poolt on politoloogi sõnul kaks nädalat enne valimispäeva reeglina just see aeg, kus loobutakse programmide tutvustamisest ning pikematest ja sisukamatest sõnumitest ning arutelu asemele tulevad pigem sümboolsed sõnumid ja vastandumine.

"Vähemalt osalt saab seda pidada ka kaasnähtuseks sellele, et valimiskampaania on jõudnud lõpufaasi," lausus Kilp.