Putin külastas Ungaris ka 1956. aasta ülestõusu maha surunud Nõukogude sõdurite monumenti
Venemaa president Vladimir Putin külastas teadetekohaselt Budapestis memoriaalkompleksi, kuhu on maetud 1956. aasta rahvaülestõusu mahasurumisel hukkunud Nõukogude sõdurid, mis on väidetavalt vastuolus Ungari seadusega.
Veidi pärast maandumist teisipäeval Budapesti Ferenc Liszti lennuväljale sõitis Putin Fiuemi tänava kalmistule, kuhu on maetud üle 7000 Vene sõduri, kes hukkusid enamasti Teise maailmasõja ajal, vahendab Politics.hu.
Putini Ungari-visiidi varem teada antud kava kohaselt pidi ta asetama pärja ka hiljuti renoveeritud memoriaali juurde Nõukogude sõduritele, kes hukkusid 1956. aasta Nõukogude-vastase ülestõusu käigus.
Nende haudade ja monumentide renoveerimist finantseeris Vene miljardär ning see leidis aset aastatel 2012-2014. Kiri „Igavene tänu ja au Nõukogude kangelastele, kes ohverdasid oma elu Ungari rahva vabaduse eest 1956. aasta oktoobri kontrrevolutsooni ajal“ jäi monumendil pärast renoveerimist muutmata.
Uudisteportaal 444.hu tõi välja, et see kiri rikub Ungari praeguse, erakonna Fidesz juhitud valitsuse vastu võetud põhiseadust, milles on öeldud, et „tänapäeva vabadus kasvas välja 1956. aasta revolutsioonist“. Putini käik monumendi juurde rikub aga seadust, mis ütleb, et igaüht, kes püüab eitada, kahtluse alla seada või õigustada kommunistliku süsteemi genotsiidi või muid inimsusevastaseid kuritegusid, tuleb karistada kuni kolmeaastase vangistusega.
Ungari valitsusametnikud eitasid hiljem, et Putin asetas kõnealuse monumendi juurde pärja. Ungari uudisteagentuuri MTI fotod näitavad Putinit pühalikult memoriaalist mööda jalutamas. Samas lubati kalmistule väga väheste meediakanalite esindajaid ning kohal viibis palju politseinikke.
Blogi Kettős Mérce taga olevad isikud väitsid, et kaebasid Putini peale võimudele, põhjendusel, et ta rikkus seadust, mis keelab kommunistlike kuritegude eitamise.
