„Ülejäänud osas sai Putin praktiliselt kõik, mis tahtis. Sealjuures ei võtnud endale mingeid kohustusi. Kõik kohustused võttis endale Ukraina. Sealjuures on need Ukraina kohustused nüüd veel kinnitatud Saksamaa ja Prantsusmaa kohustustega,“ ütles Illarionov Inforesist.org-i ja UNIAN-i vahendusel.

Illarionovi arvates on vastu võetud dokumentide ainus märkimisväärne positiivne tulemus kokkulepe relvarahu ja vastaspoolte eraldamise kohta.

„Valvsaks muudab aga relvarahu väljakuulutatud kuupäev – 15. veebruar. Me ei välista, et Putini käsutusse jäänud kolme ööpäeva võidakse kasutada provokatsioonideks, sealhulgas Debaltseve piirkonnas. Näiteks Ukraina sõjaväelaste Ilovaiski alt piiramisrõngast „väljumise koridori“ variandi näol, mis pakuti neile välja augustis,“ öeldakse Illarionovi ja Vene politoloogi Andrei Piontkovski ühises artiklis.

Artiklis rõhutatakse, et Minski kokkulepetes ei tunnistata Venemaad osapooleks ning ei räägita Ukraina-vastasest agressioonist ning Ukraina jäetakse kaitserelvastuse võimalikest tarnetest ilma.

„Puuduvad nõudmised uurida terroriakte (MH-17, Volnovahha, Mariupol jt) ning terroriste karistada,“ lisas Illarionov.

Artikli autorid leiavad, et Ukraina patriootiliste jõudude ainus vastuvõetav vastus selles olukorras on teatada pärast mõlemapoolset relvarahu kehtestamist Ukraina keeldumisest lahendada Ida-Donbassi vabastamise probleemi sõjalisel teel. Samuti on vaja suunata Ukraina relvajõud kaitsma uusi eraldusjooni Ukraina okupeeritud territooriumidega.

„Tuleb väljuda Ukrainale peale surutud „territoriaalse terviklikkuse“ võltsmängust, mille tuliseks pooldajaks on äkki osutunud Putin,“ öeldakse kirjutises.

Autorid leiavad, et Ukrainal tuleks viivitamatult kuulutada Ida-Donbass, nagu ka Krimm ajutiselt okupeeritud territooriumideks ning loobuda igasugustest riiklikest kohustustest organisatsioonide ja asutuste ees okupeeritud territooriumidel.