Riigikogu võttis vastu uue riigikaitseseaduse
Riigikogu võttis 67 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigikaitseseaduse, millega ühendatakse uuendatud kujul seni eraldi seadustena kehtivad rahuaja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus.
Riigikaitsekomisjoni esimees Jürgen Ligi rõhutas: „Seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem valmisolek reageerida muutunud julgeolekuohtudele“. Ta selgitas, et seaduse menetlemise käigus osalesid komisjoni istungitel kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad ning kuulati ära reservohvitseride kogu seisukohad, teatas riigikogu.
Seadus loob õigusliku raamistiku, et vajaduse tekkides tõhusalt reageerida riiki ähvardavatele ohtudele. Seadus on aluseks, et rakendada „Riigikaitse strateegiast“ tulenev riigikaitse süsteem, mille kohaselt on rahu- ja sõjaaegsed juhtimissüsteemid sarnased, samuti rakendada riigikaitse laia käsitluse põhimõte. Selle kohaselt on riigikaitses ühendatud nii riigi sõjaline kaitse, kõigi ministeeriumide valitsemisalad, ühiskonna osalemine riigikaitses kui ka riigi elanikkonna kaitse.
Seadus uuendab riigikaitse juhtimist ning tugevdab peaministri, valitsuse ja riigikantselei rolli. Seadus muudab paindlikumaks riigijuhtide asendamise korra, et tagada tõhus juhtimine riigivastase rünnaku korral. Mobilisatsioon puudutab edaspidi ainult kaitseväge, ülejäänud riigile kehtestatakse kriisi ajal vajadusel kõrgendatud valmisolek, mis võimaldab kiiresti korraldada ümber täidesaatva riigivõimu tegevusi ja vahendeid.
Täpsustatakse ka Eestit toetavate välisriigi relvajõudude õigusi ja kohustusi Eesti territooriumil toimuval sõjalisel operatsioonil. Ühtlasi muudetakse paindlikumaks kaitseväe kasutamist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, millega muudetakse kiiremaks Eesti panustamist rahvusvaheliste kriiside lahendamisse.
Riigikaitseseadusesse koondatakse senised riigikaitseliste objektide, suure rünnakuriskiga objektide ja riigile elutähtsate objektide regulatsioonid. Sellega tagatakse kõigi riigi julgeoleku seisukohalt oluliste objektide kaitse ühtsetel alustel.
Rõivas: riigikaitseseadus on suur samm riigikaitse kindlustamisel
"Riigikaitseseadus võimaldab riiki kaitsta ja juhtida sarnastel põhimõtetel nii rahu kui ka sõja olukorras. See võimaldab meil olla paremini valmis, reageerida kiiresti ja edukalt ükskõik millise hädaohuga me silmitsi seisame. Selle seaduse tähtsust, eriti praeguses julgeolekuolukorras, on raske alahinnata," kommenteeris peaminister Taavi Rõivas seadust.
"Eestil on tugev kaitsevägi, Eestis on kohal liitlased, eestlastel on tugev kaitsetahe. Riigikaitseseadus seob need ühtseks tervikuks, mille kaasabil suureneb meie riigi valmisolek julgeolekuohtudele vastu hakkamisel ning suutlikkus kiiresti reageerida – seda nii meie NATO liitlaste kui ka meie endi kaitseväe poolt," lisas Rõivas.
"Selle seaduse kallal on tööd tehtud aastaid ja see jätkub kahtlemata ka tulevikus. Minu tänusõnad kaitse-, sise-, rahandus- ja välisministeeriumile, riigisekretärile, ametnikele, kaitseväelastele ja riigikogu saadikutele konstruktiivsete ettepanekute eest," lisas Rõivas.
