Tänasest saab 112-le helistades korraga kätte kiirabi, päästjad ja politsei. Nii saab vajadusel, kasvõi liiklusõnnetuse puhul, ühe kõne ja vastuste andmisega kohale kõik kolm: kiirabi, tuletõrjet ja politsei.

Selleks on kõne vastuvõtjaid viimastel aastatel koolitatud nii, et nad on valmis vastu võtma nii politseile kui ka kiirabile suunatud appikarjeid. Ülemineku eesmärk oligi muuta abi kohalejõudmist kiiremaks.

"Ühte numbrit on lihtsam meeles pidada ja näiteks liiklusõnnetuse korral kaob vajadus kaaluda, kuhu esmalt helistada. Inimelude päästmise ja juhtumite lahendamise vaates on aga kõige olulisem see, et kõik reageerivad osapooled on samas inforuumis. Kui tuleb teade raskete tagajärgedega sündmusest, siis saavad kõik üheaegselt tegutsema hakata ning vajalikud jõud jõuavad sündmuskohale kiiremini," selgitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus.

Muutust pidas positiivseks ka terviseameti peadirektor Tiiu Aro, sest ühes inforuumis töötamine toob kaasa abivajaduse parema selgitamise, parema infovahetuse kiirabi ja politsei vahel ja parema koostöö sündmuskohal.

"Näiteks kui kiirabi patsient on agressiivne, saab kiiremini juurde kutsuda ka politsei, või saab maaslamavate patsientide puhul kiirabi ja politsei vahel jõudusid asjakohasemalt jagada. Riik saab ühtse hädaabisüsteemi korral abivajadusele adekvaatsemalt reageerida,"
ütles ta.

Lisaks kiirusele saab politsei nüüd geoinfosüsteemiga helistaja asukoha positsioneerida, 110 numbriga seda võimalust ei olnud. Kui lauatelefonilt suudab süsteem tuvastada asukoha aadressitäpsusega, siis mobiiltelefonide puhul on see paarisajameetrine piirkond. See, millal ka mobiiltelefonidega seesugune täpsus saavutatakse, sõltub aga mobiilioperaatoritest ja levi tugevusest.

Veel rõhutas häirekeskuse peadirektor Janek Laev, et nüüdsest on abivajaja käsutuses kogu Eesti häirekeskused. See tähendab, et kui näiteks Ida-Virumaale tuleb 5-6 kõnet korraga, ja kõik sealsed telefonid on hõivatud, võtab kõne automaatselt vastu mõne muu piirkonna inimene. Nii on võimalus ootejärjekorda sattumiseks üliväikene, ent ka sel juhul ei tohiks see olla kauem kui 10-12 sekundit.

Ehkki tänasest tuleks politseid kutsuda numbriga 112, jääb ka senine 110 esialgu avatuks. Kui keegi selle numbri valib, suunatakse kõne automaatselt 112-le edasi. On tõenäoline, et vähemalt esimese aasta jooksul tuleb seda palju ette.

Veelgi enam, täna antud pressikonverentsil möönis Janek Laev, et alles eelmisel aastal helistas veel üks vanaproua numbril 01 (aastaid tagasi ära kaotatud number), mis näitab, et inimeste harjumused on visad kaduma, eriti paanikaolukordades. Kui kauaks 110 avatuks jääb, Laev praegu öelda ei osanud. "Aasta, paar, vajadusel isegi viis, vaatame selle järgi, kui palju sellele numbrile liiklust tuleb ja millal see hakkab ära kaduma," ütles ta.

Eesti on üheksas EL-i riik, kus kehtib üks hädaabinumber 112. Nende maade hulgas on veel Rootsi, Soome, Taani, Holland, Portugal, Rumeenia, Bulgaaria ja Malta. Siseminister Hanno Pevkur märkis aga, et Eesti on esimene riik, kus ühtne number töötab suures mastaabis. "Teistes maades on siiski palju suunamisi ja päästekeskused ei ole ühes kohas koos – sellest hetkest, kui aga kõne sisse tuleb, saavad Eestis politsei, kiirabi ja päästekeskus kõik kolm korraga info kätte, ühe kõnega," ütles ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid