"Minu ema kolis Tallinna korterist Haapsallu, ostsime talle siia väikese korras maja ja raha jäi ülegi. Lapsed keelduvad vaheajal Tallinnas olema, kipuvad kõik vaheajad Haapsalus veetma – tea, mis seal nii lummavat on? Eks ta ole armas, väike, rahulik, korras linn – kõik käe-jala juures, meri, rand, promenaad. Tööealisel pole seal vist midagi teha, aga lastele ja pensionäridele on seal paradiis. Ema sõbrannagi Tallinnast plaanib sinna kolida. Uurisime ja samaväärne kahetoaline maksab kolm korda vähem kui pealinnas," räägib teine.

"Ameeriklane või austraallane töötab seal, kus on tööd, ja pensionile sõidab sinna, kus on hea pensionil olla – keegi ei nuta endiste töökaaslaste puudumise pärast. Eestlane on aga selline juurtega rahvas, et elab seal, kus tahab ja riik tekitagu talle töökoht 500 meetri kaugusele – lähemale ka ei tohi, sest see segaks iseolemist looduse keskel. Või siis jääb pensionipõlve veetma linna, kus kinnisvara kõige kallim, ja nõuab samal ajal maksuvabastusi. Jõgeva, Põlva, tegelikult ka Viljandi ja Rakvere ning Haapsalu on igati OK kohad nii elutempo kui teenuste poolest," leiab kolmas.

"Ühelt poolt ma saan täiesti aru – kui inimene on juba selline, et elukoha vahetus tõmbab tal vaiba alt, siis ta on selline ja pole midagi teha. Ise kipun ka kohtadesse ja asjadesse liigselt kiinduma. Samas tuleb aru saada, et see on vale. Kui te pole veel oma elu lõpuetapis, siis katsuge end aegsasti kasvatada, et suudaksite tulevikus kohanemisvõimelisem olla. Inimese identiteet ei saa olla tema korter. Peab olema suuteline materiaalsest keskkonnast lahti laskma," seletab neljas.

"Oma maja või korter tuleb augustist aprillini välja üürida ja elukest veeretada Kreekas, Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal, Lõuna-Hispaanias või Portugalis. Ilm on ilus ja tervisele hea. 500 eurot elamiseks pluss 100 eurot üüri on täiesti reaalne võimalus. Süüa saab vähemalt sama hästi kui siin ja selliseid pensionäre on seal küll ja küll," soovitab viies.