"Rahvusvaheline üldsus peab tegema kõik endast oleneva, et vältida Ukraina majanduslikku ja sõjalist kokkuvarisemist. NATO liikmesriigid peaksid olema valmis andma Ukrainale ka sõjalist abi, kuid me peame arvestama, et Eestil ei ole täna Ukrainale annetada sellist sõjalist varustust või relvastust, mis annaks Ukraina kaitseväe võimekusele tuntavat lisandväärtust," ütles Mikser Delfile.

"Kindlasti saame sisulisemalt panustada ja ka panustame tsiviil- ja humanitaarabi poole pealt. Näiteks oleme panustanud ja panustame ka edaspidi meditsiiniabi ja väljaõppe alal," lisas Mikser.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees ja endine kaitseminister Urmas Reinsalu ütles aga Delfile, et Ukraina vabadus on küsimus ka meie julgeolekust.

"IRL on Ukraina sõja ajal korduvalt kutsunud üles lääneriike relvastusabi Ukrainale andma. Meie seisukohalt peaks Eesti julgelt nii Euroopa Liidu kui NATO kohtumistel seda toetama. Ka kahepoolselt peaksime sarnaselt Leedu valitsusele Ukraina esindajatega abi küsimuses kontakteeruma. Kui meil on võimalik nende palvele vastu tulla ning näiteks isikukaitsevahendeid Ukraina võitlejatele anda, siis peaksime seda kindlasti tegema," rääkis Reinsalu.

President Ilves rääkis ETV saates "Välisilm", et Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil ei tahetud tunnistada, et sõda võib Ukrainas minna veel kaugemale. Pigem käis jutt ikka selle ümber, kuidas tuleb leida diplomaatiline lahendus.

Ilvese sõnul on diskussioonis puudu arusaam, mida me teeme olukorras, kus ühel pool on kõrgtehnoloogiline sõjatehnika ja Venemaa eriüksused, teisel pool aga aegunud relvad ja peamiselt vabatahtlikud Ukraina sõjamehed, vahendab ERR.

Saatekülaline möönis samas, et isegi kui Ukrainale anda tipptasemel relvastust, võtaks selle kasutajate ehk Ukraina sõjaväelaste väljaõpe oma aja.

"See dilemma on palju keerulisem, kui lihtsalt öelda - ei, me ei anna või anname! Mida, kuidas ja nii edasi tuleb palju põhjalikumalt läbi rääkida," rõhutas Ilves.