Iivi Anna Masso põhjendas alustuseks seda, miks ta Twitterisse üldse Soome ajakirjaniku Risto Vuorineni boikoteerimise ülekutse tegi.

"Kuna ma sain teadlikuks sellest, et Vuorinen on levitanud sellist mulle väga tuttavaks saanud äärmiselt madala stiiliga Eesti-vastast propagandat, seda kriitikute vastu kaitstes ja omalt poolt heaks kiites," ütles Masso ja lisas, et tegi sellest üsna põhjapaneva järelduse, et inimest, kes sellist materjali heakskiitvalt oma võrgustikele levitab, ei või ajakirjanikuna väga tõsiselt võtta.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar vastas Massole, et väga lihtne on hävitada inimese, praegusel juhul Risto Vuorineni elu ja karjäär ühe ainsa lausega, mis võib olla küll isiklik ja situatsioonist tulenev, aga läbimõtlematu.

Soome päritolu Eesti kirjanik Mika Keränen leidis aga, et talle ei ole siiamaani Vuorineni "kuritegu" selge.

"Kuna ma olen püüdnud seda lahti mõtestada iseendale enne, kui ma sõna olen avalikult võtnud, siis mulle tundub, et siin on tekkinud segadus selles, et mis on avalik ja mis mitte. Kõigil pole Facebooki ja kõik ei mõtle Facebooki kaudu, aga kui mina räägiksin oma sõpradele jalgpallimängu järel riietusruumis, et Eestis on restoran nimega Kreml ja minu sõbrad räägiksid seda oma sõpradele ja keegi sõprade sõpradest kirjutaks ajalehes, et "Mika ütles, et Eestis on niisugune restoran, Kreml", siis oleks ju sõbra sõber see, kes selle info avalikustaks. Mina oleksin süüdi selles jah, et ma räägin, et selline restoran on olemas, nagu Kreml, aga seda veel mina ei pea avalikuks kuulutamiseks, vaid sõpradega suhtlemiseks. Avalikustaja ka siin, mulle tundub, ei ole tegelikult Risto Vuorinen, vaid Ivi Masso ise ja ma heameelega kuuleks, et miks?"

Karjäär hävitatud?

Masso vastas selle peale Keränenile ja Raudsaarele:

"Siin tuli väga jõuline seisukoht: hävitada inimese elu ja karjäär. Esiteks olen ma peaaegu meelitatud, kuivõrd tugevat võimu mulle omistatakse. Aga kui juba ühe sellise, minu meelest suhteliselt tagasihoidliku kommentaari kohta öeldakse, et ma hävitan kellegi elu ja karjääri, siis oli Risto Vuorinen see, kes lisaks Eesti riigi, Eesti presidendi, välisministri, Soome suursaadiku laimamisele laimas ka mind isiklikult," ütles Masso.

"Jata teeb seda oma Soome ringkondades, kus ka mina olen töötanud, meil on osaliselt kattuv tutvusringkond. Levitada isiklikult minu kohta puhast laimu, väita, et mina olen Tuomioja ja Eesti diplomaatide vahelise vaidluse põhjustajaks - mida ma ei ole, ma lugesin sellest lehest - väita, et mina olen toodud Eestisse presidendi tüdruksõbraks, mis sisuliselt teeb minust prostituudi ja mis täielikult püüab õõnestada minu professionaalset mainet ja sellega minu karjääri. Nii et kui räägime sellest, et keegi on siin kellegi elu ja karjääri hävitada püüdnud, siis räägime Risto Vuorinenist parem selles kontekstis," lisas Masso.

Presidendi nõunik lisas, et Keränen teab väga hästi, et Soomes näiteks on laimuseadus, mis võimaldab au haavamise eest kohtusse anda ja et vähemalt üks inimene, kes Facebookis kellegi au haavas, on selle eest ka karistada saanud.

Saatejuht Andrus Karnau ütles pärast reklaamipausi vahele, et ta on skandaalist viimastel päevadel vaid lugenud ja arvanud, et see on kahe ametniku vaidlus, kuid kui ta näeb nüüd Massot enda kõrval sellest kõnelemas ja jälgib ta meeleliigutust, siis ta tajub, et presidendi nõunik tunneb end tõesti väga solvatuna.

Ajakirjandusvabaduse piiramine või isiklik seisukoht

Raudsaar vastas Massole kriitiliselt.

"Nüüd see tiraad, mida me kuulsime enne reklaamipausi, viib minu mõtte sellele, et kogu selle teemaga on seotud ka väga palju isiklikku temaatikat, mis on ju kõrvaltvaataja, kaasa arvatud ka minu silme eest varjul, mis ei ole ka antud juhul teema. Ma arvan, et neid küsimusi tuleks lahata sellisel kohtus, kui me räägime laimust. Mis on teema, on see, et suures osas ma nõustun Soome Ajakirjanike Liidu presidendiga, kes mulle kirjutas: "Avatud ühiskonnas on avalikul teenistusel meie meelest eriline vastutus valitsemise läbipaistvuse ja samuti sõnavabaduse eest. Sellises valguses tundub üksiku ajakirjaniku boikoteerimise ülekutse presidendi kantseleist kummalisena". Ma nõustun selle seisukohaga."

Masso vaidles Raudsaarele vastu ja väitis, et see ei olnud üleskutse presidendi kantseleilt, vaid tema poolt isiklikult.

"Ma ei esinda kantseleid Twitteris ega kuskil mujal. Minu ametikoht ei tähenda seda, et mul ei ole arvamusi või et kui levitatakse laimu, siis ma ei või vastata," rääkis Masso ja lisas, et ta on tegelikult rumalusest andnud ise ka Vuorinenile intervjuu

"Kui leiate, et soovitus mitte intervjuud anda on sõnavabaduse piirang, mida see minu arvates üldse ei ole, siis ma võiksin soovitada ka niipidi, et andke kõik Risto Vuorisele intervjuud, võite olla kindlad, et ta hakkab paari aasta pärast teie kohta räiget laimu levitama lisaks sellele, et ta Eesti riiki mustab," rääkis Masso.

Keränen tõi välja ka asjaolu, et kui ta otsustas selle teemal Facebookis sõna võtta, siis sai ta väga palju tagasisidet Eestist ja Soomest ja sõnum oli sama: kõik, kes on tööalaselt puutunud kokku Vuorineniga, ütlevad, et tegemist on väga professionaalse ja erapooletu ajakirjanikuga.

"Olen ametnikuna 10 aastat töötanud ja Vuorinen enam ei saaks enam Soomes näiteks intervjuud haridus- ja teadusministeeriumist. Milline nägu tal võis olla, kui ta seda kuulis, ma ei tea, aga tema maine varises kokku," rääkis Keränen.

"Ütleks tema karjääri pärast muretsejatele, kui ta räägib, et olen töökoha saanud tänu intiimteenustele, siis ei tohiks teda taga nutta. Kui me räägime erapooletusest, siis see väidetavalt Lotila tehtud postitusest, see võib olla ka Johan Bäckmani tehtud, nad on nii äravahetamatult sarnased, kus räägitakse Eesti agressiivsest välispoliitikast, see peaks olema iseenesest selge, millega on tegu. Kus räägitakse sellest, et Eesti välisminister ei oska muud, kui Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese "perset lakkuda" - vabandust, ma tsiteerin Vuorineni arvates kõige tõsiseltvõetavamat Eesti ühiskonna tundjat ja täpselt niimoodi Vuorinen selle postituse saateks ütleb. Ta väidab, et Sami tunneb Eestit ebatavaliselt hästi," vastas Masso.

Raudsaar vastas aga Massole, et tema isiklikult ei tunne Vuorineni ja ei ole ka süstemaatiliselt tema tegevust jälginud. 

Raudsaar: näen makartismi algeid

"Ma ei muretse niivõrd tema isiku pärast, aga muretsen selle pärast, et meil hakkab ilmnema niisugune nähtus, mida külma sõja ajal nimetati Ameerikas makartismiks ehk oli üks senaator, kes tahtis saada presidendiks ja hakkas tikutulega otsima taga kommuniste. Ja inimesed pidid siis tõestama Ameerikas, näitlejad ja poliitikud, et nad ei ole kommunistid. Mitte nad ei pidanud tõestama, et nad on, vaid pidi tõestama oma süütust. Praegu ma näen, et olukord on pinev ja Eesti on infosõjas osaline, aga näen tendentsi, et inimesed peavad tõestama süütust ja nad kardavad sõna võtta," rääkis Raudsaar. 

Samuti lisas ajalehtede liidu juht, et keegi ei kiida Vuorineni, aga peamiselt ollakse selle vastu, et riigi esindaja sekkub ajakirjandus- ja sõnavabadusse. "Siis mul tekib küsimus, et millega seal presidendi kantseleis tegletakse? Kuna see Facebooki postitus on postitatud kell 10.13, samal ajal kantselei tegeles usinasti teenetemärkide pressiteate ettevalmistamisega, mille Postimees ja Delfi avaldasid vastavalt kell 11.17 ja 11.23. Tavaliselt on see kellaaeg kõige magusam tööaeg toimetustes -  hommikused koosolekud jne. Kuigi ma saan aru, et meil ei ole enam Andropovi aeg, et me vaatame, et oleks väga jäik tööaeg, aga seda enam tekib küsimus, et kus on see piir isikliku arvamuse ja institutsioonilise arvamuse vahel. Minu jaoks käib siin segases vees kalapüüdmine praegu," rääkis Raudsaar.

Masso vastas Raudsaarele, kui ta näeb kremliitlikku propagandat, siis ta tunneb selle ära ja ta oli üllatunud, et Soome ajakirjanik seda promob. Kuna samas kirjutises oli ka isiklik solvang, siis kasutas ta võimalust et sellele laimu objektile reageerida.

Raudsaar nõustus Massoga, et jah, sellisel puhul tuleb kuidagi sekkuda, aga seda kohtu kaudu, mitte kuulutada välja boikott ajakirjanikule ja nii sekkuda ajakirjandusvabadusse.

Raudsaare märkuse peale Masso naeris kergelt ja ütles, et ta teab, mis on ajakirjandusvabadus, kuna on kirjutanud inimõigustest doktoritöö.

"Ma kahtlen selles, doktoritöö ei tee veel targaks," vastas Raudsaar teravalt. "Ei, ma olengi väga rumal, aga siiski sain ma selle suhteliselt hästi heaks kiidetud," vastas Masso talle irooniliselt.

Kogu skandaali kokku võttes arvas kirjanik Mika Keränen, et tema arust on tegemist mitte Eesti-Soome säutsusõjaga, vaid Eesti-Eesti omaga. "Tundub, et siin midagi, millest pole räägitud, ei ole põhjendatud miks. Ma saan aru, et Risto Vuorinen on midagi halvasti teinud, aga oleks hea meel kuulda Massolt, et mida ta valesti tegi?".

Saatejuht Andrus Karnau vastas ise Keränenile ja ütles, et asi nimelt selles, et peale Ansipi ja Paeti lahkumist Brüsselisse on Kadriorg otsustanud, et tema võtab Eesti välispoliitika jämedama otsa enda kätte ja tahab seda rünnakute Soome suunas ka näidata.

Masso sellise kontruktsiooniga ei nõustunud, samuti arvas Keränen, et Soomes võetakse teemat väga rahulikult.