Daily Beast: järgmine suur lahing võib tulla Krimmi viival koridoril asuva Mariupoli pärast
Hotlubei kirjeldas Mariupolit Daily Beastile „alistamatu kindlusena“. Mariupoli lennuväljal on tuhanded Ukraina sõjaväelased ning igal linna suunduval teel on kontrollpunktid.
Need kontrollpunktid ei takista kahjuks suurtükiväge. 24. jaanuaril tapsid või vigastasid mürsud ja raketid üle saja inimese, kahjustasid 75 mitmekorruselist hoonet, hävitasid 243 kodu ning tabasid kolme kooli ja kaht lasteaeda. Maha põles ka turg ja parklatäis autosid. Enam kui 30 hukkunust üheksa olid lapsed.
Linn õpib aga, kuidas sõja ajal ellu jääda. Strateegiline asupaik ei jäta elanikele muud võimalust. Mariupol on tähtis sadamalinn Aasovi mere põhjakaldal, kuid mis on veelgi tähtsam, ta asub Venemaalt mööda maismaad Krimmi viival koridoril.
Daily Beasti hinnangul ei ole erilist kahtlust, et Mariupoli pärast hakatakse lahinguid pidama. Küsimus on, millal ja kui äge see saab olema.
Mariupol andis elanikkonnale lühikese sõjalise väljaõppe. Vostotšnõi rajoonis, mis piirneb rindejoonega, sõitis ringi auto, millest hoiatati, et kohe algab rünnak raketiheitjatest Grad. Jalakäijad kadusid kohe hirmunult maa alla.
Sellest hoolimata toimus rannaäärses Vana Tuletorni baaris ja restoranis pidu ja tants. Linna kaks suurimat tööandjat, terasetööstused Azovstal ja Iljitši-nimeline metallurgiakombinaat (Ukraina suurim) töötavad endiselt ning toetavad lahingupiirkondi.
Vabatahtlikud, sotsiaaltöötajad ning era- ja riigiettevõtted jagavad ehitusmaterjale purustatud elamispindade taastamiseks, toovad plastikut ja vineeri katkiste akende ette panemiseks ning jagavad toitu ja riideid perekondadele, kes on kõik kaotanud.
Laupäevasel nõupidamisel linnapea juures oli palju kibedust ja kriitikat Kiievi toetuse puudumise pärast. „Mariupol tunneb ennast võimude poolt hüljatuna. Üks asi, mida keegi siin ei mõista, on see, miks ei president Petro Porošenko ega peaminister Arseni Jatsenjuk ei ole linna külastanud alates eelmise aasta septembrist, lihtsalt et meie kodanikke lohutada, anda meile lootust,“ ütles vabatahtlike juht Petro Andrjušenko.
„Kui minust sai linnapea 17 aastat tagasi, ei oleks ma iial ette kujutanud, et meie vennasrahvas Venemaa võib ette võtta sellise otsese agressiooniga sissetungi, tulistada meie linnu, lapsi täis koole mingis hübriidsõjas Ukraina vastu,“ ütles Hotlubei Daily Beastile.
Mariupol ei ole ohus ainult väljastpoolt. Hiljutise küsitluse järgi on umbes 30 protsendil linna elanikkonnast Vene-meelsed separatistlikud sümpaatiad ja veel 60 protsenti ei oska poolt valida.
„Olukord on enam kui tõsine,“ ütles endise Donetski oblasti kuberneri Sergi Taruta nõunik Kostjantõn Batozski. „Kui Mariupol langeb ja Vene väed avavad koridori Krimmi, annekteerides selle käigus kogu Donetski oblasti, nõuavad ukrainlased, et nende juhid vastaksid, miks suri selles sõjas 6000 tsiviilisikut ja sõdurit. Kogu Ukraina peaks ärkama ja täna Mariupolit toetama.“
