Paeti sõnul peavad riikide küberjulgeolekustrateegiad keskenduma rünnakute ennetamisele, mitte niivõrd tagajärgedega tegelemisele. "Iga riigi asi on tagada oma infrastrktuuri kaitse küberrünnakute eest ning riigi toimimine ka rünnakute ajal. Seda peab toetama ka rahvusvahelises koostöös sündiv küberjulgeoleku kultuur," lisas ta.

"Igal riigil on kümneid kriitilise tähtsusega infrastrktuurielemente, mis vajavad põhjalikku kaitset. Lisaks infosüsteemidele ka energiavõrgud, transpordisüsteemid, pangandus ja palju muud," sõnas Paet kõnes.

Paeti sõnul ei tohi aga hirm küberkuritegevuse ees pärssida uute e-lahenduste kasutuselevõttu, sest neil on kõigile ühiskondadele arendav mõju, mis suurendab nii efektiivsust kui avatust.

Täna on Müncheni 51. julgeolekukonverentsil arutusel hübriidsõdade, kaitsevõimekuse ja põgenikega seotud teemad.

NATO peasekretär Stoltenberg tõdes, et vaatamata üleskutsetele ja julgeolekuolukorra muutustele vähenesid kokkuvõttes ka eelmisel aastal NATO liikmesriikide kaitsekulutused. Paeti sõnul ütles Stoltenberg, et kui kaitsekulud langevad, siis kasvab julgeoleku valdkonnas lihtsalt loota.

Samas ta loodab, et kaitsekulud hakkavad siiski kasvama. Stoltenberg kordas üle, et NATO pole Venemaa vastu, kuid loomulikult tagab kõigi oma liikmete kaitse.

Müncheni 51. julgeolekukonverentsi peakorraldaja Wolfgang Ischinger teatas, et Müncheni konverents on kuulutatud maailma kõige olulisemaks think thank ürituseks.

Hiina riiginõunik, endine välisminister Yang Jiechi ütles, et Hiina kutsub üles lõpetama konflikti Ukrainas. Vägivald pole lahendus, olukord vaja lahendada poliitiliselt.

Enamikule Aasia riikidele on Hiinast saanud peamine kaubanduspartner. Hiina ELi suhted on heas seisus, lisas Paet.