RISI on mõttekoda, millel on suur roll Venemaa sõjas Ukraina vastu. Nüüd on pilgud pööratud Valgevene poole, täpsemini selle iseteadliku liidri Aljaksandr Lukašenka vastu.

RISI oli kuni 2009. aastani ametlikult Vene välisluure alluvuses ning hetkel annab nõu Venemaa valitsusele ja presidendile.

Goble kirjutab, et organisatsioonist lahkunud Aleksandr Sõtin teatas, et grupp RISI analüütikuid on välja pakkunud stsenaariumi, et Venemaa korraldaks Lukašenka asendamise kellegagi, kes oleks valmis toetama Kremli poliitikat ning Vene impeeriumi taastamist 1914. aasta piirides.

Sõtini sõnul arvab RISI, et Venemaa saab Lukašenka võimult kõrvaldada, kui loob Vene-meelse liikumise Valgevenes.

Sõtin ütles, et RISI analüüs põhineb neljal komponendil.

Esiteks ei ole RISI juhtide arvates endiste Nõukogude Liidu vabariikide iseseisvus rahvusvahelise õiguse järgi põhjendatud, vaid Nõukogude Liidu lagunemine toimus üksnes Venemaa nõrkuse tõttu 1991. aastal. Selle põhjuseks olid omakorda aga Moskva vaenlaste, eesotsas USA,  provokatsioonid. Seepärast on RISI arvates endiste Nõukogude vabariikide iseseisvus vaid ajutine nähtus, mis ei nõua isegi väga tõsist analüüsi ning need tuleks taastatud Vene impeeriumi koosseisu lülitada.

Teiseks arvavad RISI analüütikud, et koos oma salateenistuse kolleegidega nii Ukrainas kui Valgevenes saaksid nad luua neis riikides tugeva Vene-meelse liikumise, mis ei omaks mitte ainult mõju avalikkusele, vaid suudaks muuta ka poliitikat ja riigi liidreid vastavalt Venemaa vajadusele.

Kolmandaks saavad RISI arvates postsovjetlikus ruumis luua riike vaid venelased ja see tähendab seda, et selles ruumis saab olla vaid üks poliitiline kooslus – Vene impeerium.

Neljandaks on RISI Kremlile ette kandnud, et Venemaa nafta- ja gaasivarud koos tuumaarsenaliga garanteerivad alatiseks või vähemalt väga pikaks ajaks Venemaa tugeva positsiooni maailmas, mis omakorda aitab tal olla vastukaaluks USA hegemooniale.

Goble'i arvates on mitmeid põhjuseid, miks Sõtini sõnadele tuleks tähelepanu pöörata ja tõsiselt võtta.

Putin on Lukašenka peale pahane

Moskva on viimasel ajal olnud mitmeid kordi pahane Lukašenka iseteadlikkuse peale ning eriti ärev signaalide üle, mis näitavad, et nii Valgevene kui Ukraina on lähenemas Euroopale, samas mõistes, et Venemaa ei saavuta ise kunagi Euroopa riigi staatust.

Goble toob eraldi välja ka fakti, et RISI loodi Vene välisluure poolt ning on seega Vladimir Putinile lähedasem kui ükski teine Vene mõttekoda või uuringutekeskus.

"Kuna Putin on endine KGB ohvitser, siis ta võib tunda ennast mugavamalt endiste Nõukogude ohvitseridega, kes on seotud strateegiliste uuringute keskusega ning jagavad sarnast maailmavaadet," kirjutas Globe.

Teiseks toob Goble välja asjaolu, et nagu paljude Vene liidrite puhul, nii meeldivad Putinile grandioossed plaanid, mille järgi mängiks ta keskset rolli maailmas.

Kolmanda ja kõige olulisema põhjusena, miks RISI arvamusse peaks tõsiselt suhtuma, on Goble'i arvates see, et just RISI mängis suurt rolli Putini stsenaariumi kujundamisel Ukrainas.

"See on tõestuseks, et sellel mõttekojal on suur mõju Vene liidrite otsuste üle. Nii võib see ka tõeks osutuda Valgevenes," kirjutas Goble.

Goble'i arvates võib RISI-st lahkunud Sõtin küll eksida detailides, kuid tema versioon RISI mõjust Putinile peab peaaegu kindlasti paika.

"See tähendab, et Valgevene president Lukašenka peaks olema väga mures lähemas tulevikus. Ning samuti peaksid olema mures riigid, kes olid kunagi Vene impeeriumi võimu all," leiab Goble.

Goble kirjutis tegi ärevaks ka soomlased, sest Soome kuulus 1914. aasta seisuga Vene impeeriumi koosseisu.