Prokuratuur: korduv loata sõidukijuhtimine on kuritegu
„Kuna neid inimesi on nii palju, võib arvata, et ei ole veel teadvustatud, et alates aasta algusest muutus süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine kriminaalkorras karistatavaks,“ ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristine Tamm.
Varem käsitleti niisugust rikkumist väärteona. Sellise kuriteo eest võib kohus mõista rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Samuti võidakse konfiskeerida sõiduk, nagu juhtus sel nädalal ühe Pärnu noormehe puhul.
Detsembris karistati 18-aastast noormeest kiiruseületamise eest juhtimisõiguse äravõtmisega. Politsei tabas ta aga jaanuaris kolmel korral autoroolist ja sel nädalal mõistis Pärnu maakohus talle kokkuleppemenetluses 3-kuulise tingimisi vangistuse 1-aastase katseajaga. Lisaks konfiskeeris kohus ka noormehele kuulunud sõiduauto.
Kui Virumaal on seni tabatud üks süstemaatiliselt juhtimisõiguseta sõidukit juhtinud inimene, siis Tallinnas ja Harjumaal on selle paragrahvi alusel alustatud juba 22 kriminaalasja. Viis inimest on Harju maakohus praeguseks kiirmenetluse korras kuriteos ka süüdi mõistnud.
Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtimisel on käimas veel neli sellist kriminaalmenetlust ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel samuti neli menetlust. Mõlemas piirkonnas on tänaseks süstemaatilise juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistuse saanud üks inimene.
Enamasti on süüdistatavad olnud varem kriminaalkorras karistamata ja karistuseks on neile põhiliselt mõistetud 2-3 kuud tingimisi vangistust 1- kuni 2-aastase katseajaga, millele lisaks tuleb hüvitada menetluskulud. Aga näiteks 31-aastasele mehele, kes Tallinnas kolmandat korda loata autojuhtimiselt tabati, mõistis Harju maakohus kiirmenetluses rahalise karistuse lõppsummas ligi 1000 eurot ja maksta tuleb tal ka sundraha 292 ning kaitsja tasu 144 eurot.
