"Fundamentaalne otsus on see, et kinnine on komisjoni koosolek seetõttu, et isikute ring on piiratud, kes sinna tulevad, aga see jutt, mis seal räägitakse, on avalik, kui seda ei ole vaja kaitsta isikuandmete või riigikaitse või mingi muu seadusest põhjendatud huvi kaitsmiseks," ütles Delfile riigikoju esimees Eiki Nestor.

Salastatud kohad muutuvad avalikuks sõltuvalt protseduurikast. "Salvestised ise on riigikogu juhatuse otsuse läbi avalikud, aga need, mis on kaetud, need jäävad teatud ajaks sõltuvalt sisust ja iseloomust saladuseks," sõnas Nestor.

"Me ei saa reeta oma NATO partnereid, reeta Eesti riiki, teha üksikisikutele liiga. Nendele peavad ametnikud panema tähtaegu. See on sõltumatu sellest, kus seda asja hoitakse, kas siin majas (riigikogus - toim) või riigiarhiivis," lausus Nestor.

Niisiis võib ette tulla olukordi, kus komisjoni istungi salvestus on küll avalik, kuid saladusega kaetud kohad lõigatakse välja, kui salvestust teabenõudega küsitakse. See kõik võib ametnike jaoks loomulikult päris keeruliseks minna.

"Tegelikult NATO ja riigisaladuse asjad on suhteliselt lihtsad, seal piiri tõmmata; üksikisiku kaitse ongi kõige keerulisem – et sa ei riiva kellegi huve, et sa kellelegi liiga ei tee, see on selle asja kõige keerulisem pool teabenõuete täitmisel," märkis Nestor.

Võib näiteks juhtuda, et kahe inimese öeldud sõnad on vaja üles otsida lindistustest välja lõigata. "Ja kusjuures ka ülejäänute jutust ei tohi need kaks välja paista," märkis Nestor. "Selles mõttes on ta keeruline töö ja hulk vaeva, mida ametnikkond nägema hakkab."