Naiste valimisõigus muutus osaks rahvusvahelisest õigusest alles 1948. aastal, kui Ameerika Riikide Organisatsioon võttis vastu Ameerika riikide vahelise konventsiooni naistele poliitiliste õiguste kohta ning ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni.

See lahing on peetud. Kuid see pole siiski piisav. On vaja muuta kultuuri, et naistel oleks õiguse kõrval valida ja olla valitud, ka võimalus valitud saada. Paljud Eesti poliitikast huvitatud naised tunnevad, et seda võimalust ülearu palju ei ole.

Eesti naiselik valitsus on muidugi vahva. Kuid see traditsioon peab jätkuma ka peale valimisi ning riigikogu peaks koosnema samuti vähemalt poole ulatuses naisest. Miks? Et ühiskond oleks tasakaalus, et sünniksid paremad otsused, mis arvestavad kogu elanikkonna huvidega. Eestis elab naisi rohkem kui mehi ning oleks väga demokraatlik, kui riigikogus oleks minimaalselt 51 naist. Ma ei usu, et selline riigikogu hakkaks vastu võtma meestevaenulikke seadus. Kindlasti mitte. Eestis on paljude naiste jaoks pigem meestepõud ning tark naine kohtleb meest hellalt, hoolivalt ning suure armastusega.

Just seepärast käivitasime IRLi naisteühendusega detsembris kampaania: "Vali inimest, mitte ülikonda!", kus naised kleepisid stereotüüpide esiletoomiseks ette vuntsid ja panid selga ülikonna. Vt. ka kampaaniat tutvustavat videoklippi.

Sama kampaania on Euroopas on tuntud veidi igavama loosungiga: "Rohkem naisi poliitikasse!". Meie mõte on lihtne: naised peavad julgema kandideerida ning tahtma saada valitud. Ma ei ole üldse nõus ekspeaministri ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipiga, kes oma peaministriks oleku ajal ütles: „Paraku Riigikogus naisi on märksa vähem kui mehi ja see pole nüüd olnud peaministri, vaid rahva valik."

Sisuliselt ültes Ansip, et valijad ei vali naisi. Nii maailmas, kui Eestis tehtud uuringud tõestavad vastupidist, et valijad valiksid hea meelega, kui valimisnimekirjades naisi enam väärtustataks ja nende asetused oleksid enam silmapaistvad. Tõeline mees valib hea meelega naise, kasvõi "vuntsidega" naise! Me tahame seda võimalust, head mehed, teile pakkuda.

Eesti saab homme olla parem paik, kus elada ja armastada, kui me tahame olla pigem eesrindlased kui sabassörkijad. Me ei peaks vaatama suu ammuli Põhjamaade poole ning laskma endale korrutada - neil sookvoodid - äkki peaks meil ka olema?! Pigem teeme nii, et meil, Eestis toimub mõistlik kultuurimuutus iseenesest. Meile pole kvoote vaja, meil on naine inimene loomulikust intelligentsist. Iga mees teab seda!

Üks põhjus, miks Eestis naised poliitikasse väga ei mahu, on eriti riigikogus see, et osade väärikate meeste jaoks on riigikogu sobiv "parkimisplats", kus veeta aega pärast tähtsate ametite pidamist. Mida üks minister või tähtsa ameti juht ikka teeb, kui ta enam ametis ei ole? Läheb riigikokku tagasi. Meil tuleb võidelda ka selle vastu, et riigikogu oleks ainukene pehme maandumine, mis tõelisele mehele sobib. On ikka muid võimalusi ka.
Eesti naine väärib valituks saamist - ta on tubli, nutikas ja innukas.