Siiri Oviir: juristina ma leian, et riigikogu komisjonide lindistused on vajalikud

Aastaid riigikogus olnud Siiri Oviir rääkis Delfile, et 1990ndate keskel kasutati riigikogu komisjonide salvestisi protokollide täpsustamiseks, kuid tänapäeval oleks tema hinnangul vaja juba mõlemaid.

1990ndate alguses Oviiri sõnul veel riigikogu komisjonide istungeid ei lindistatud, kuna tehnika polnud veel nii arenenud, küll aga tegid komisjoni esimees ja aseesimees koos väga täpsed protokollid.

"Elu arenes edasi, tuli ka lindistuse võimalus. Me kasutasime lindistust protokolli täpsustamiseks. Minu meelest tänapäeval oleks vaja juba mõlemaid, ei ole neid linte hoida (nii raske – toim.) – need on ju tõe väljaselgitamise huvides vajalikud," märkis Oviir.

Oviiri hinnangul on kummaline öelda, et lindistused on koormavad, kuna protokolli teha on hulga raskem kui lindistada.

"Juristina ma leian, et lindistused on vajalikud. On vajalik ka protokoll, mis pärast aitab, kui tõesti ei tunne ära, kelle hääl see on. Protokollist saab näha, kes mida rääkis," lausus Oviir. "Protokollid on olulised ka selle jaoks, kui on vaja tõlgendada, miks mingi asi vastu võeti."

Naise sõnul kuluks Eesti poliitikale ära sõõm avatust. "Euroopa Parlamendis näiteks oli ukse peal silt, et komisjoni istungist on otseülekanne. Kuni Eestini võis seda jälgida. Ja see on avatud ja läbipaistev poliitika," rääkis Oviir, kuhu ka Eesti võiks püüelda.

Suurem avatus aitaks Oviiri hinnangul säästa hulga aega, närve ja raha, kuna faktid on siis hõlpsamalt kontrollitavad ja on vähem põhjust kohtukulli poole pöörduda. "Palju asju on, mille kohta pärast öeldakse, et nii ei olnud ja minnakse riigikohtuni välja," sõnas Oviir.

"Ma olen päris kindel, et toona ei olnud üldse niisugust asja õhus, et need tuleks hävitada," lausus Oviir, lisades, et ilma riigikogu juhatuse ja poliitikute teadmata riigikogu kantselei salvestisi hävitada ei saanud.

Siiri Oviir oli 1995. aastal riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees.